Väino Land: tähtis on näha muusiku klantspildi taha

Kuulsat ansamblit Fix võiks nimetada ka „väinolandiks“. Küllap väga paljud saavad aru, et põhjus on muusikus ja ettevõtjas Väino Landis. Karismaatiline mees sai tänavu septembris seitsmekümne aastaseks, juubeli kontsert toimus 11. novembril Vanemuise kontserdimajas, mitme tuntud Eesti ja välismaa ansambli esinemisega. Tänavu seondub Väino Landiga aga ka teinegi juubel. 1969. aastal korraldas ta esimese festivali Sindi Rock. Sellest ja paljust muust rääkis Land ka usutluses Kesknädalale. Mõistagi ei saanud üle ega ümber ka poliitikast.

Ajame teiega juttu ühes toas Tartu lauluväljakul paikneva hoone teisel korrusel, kus on palju CD-plaate ja vinüülplaate, seintel on palaktid muusikutest ja kontserditest. Mis ruumis me täpsemalt viibime?

See tuba on olnud mulle pikka aega töökohaks. Tegutsen siin osaühingu Tartu Kontsert juhatajana. Korraldame kontserte. Kontserte on palju ja nii ka kümneid ja sadu plakateid.

Milline plakat on teile eriti oluline?

Kunstilise väljanägemise poolest ehk midagi eraldi esile ei tooks. Siin ripub aga Manhattan Transferi plakat. See ansambel on üks maailma kuulsamaid svingibände. 6. augustil 1997 esines Manhattan Transfer ka Tartu laululaval.

Teie pikaajalisest seotusest Tartuga võib arvata, et olete  Emajõelinna põliselanik?

Tegelikult sündisin Viljandis. Elasin pikka aega Pärnus ja Sindis. Tartlane sai minust siis, kui hakkasin asusin õppima Tartu Ülikooli kehakultuuri.

Millised suhted on spordiga praegu?

Käin vahetevahel jalutamas, kuid lausa spordiga ei tegele  See aeg on juba läbi.  Kui vaadata ajas tagasi, siis minu suuremad saavutused jäid aastatesse 1966-1967. Olin siis tõkkejooksus ja kõrgushüppes Eesti tipus.

Kuidas jõudsite muusikani?

Kui elasin Sindis, hakkasid ka Eestisse jõudma ansambli the Beatles mõjud, biitmuusika ja rokkmuusika. Nii hakkasingi bändis mängima. 1969. aastal korraldasin sündmuse Sindi Rock , mis tänavu sai teoks viiekümnendat korda . Bändide loomine toimus siis üle-maailma. See oli täielik muusikarevolutsioon. Rahvas lausa hullus.

Kuidas soetasite esimesed pillid?

Meisterdasime need ise. Kõik toonased muusikud on saaginud välja kitarre ja vaadanud, kust saab kaelad.

Kuivõrd valmisid pillid loomulikust nutikusest, kuivõrd pidi nende meisterdamist kelleltki õppima.

Meisterdamisel oli väga suur osa fanatismil, mille abil sai kõike tehtud.

Kui suur osa oli muusikas poliitilisel protestil?

Kogu rock-musa oli üks protest tollel ajal. Nõukogude Liidus üritati seda kinni katta. Siis saadi aga aru, et päris nii ei õnnestu ja üritati seda suunama hakata.  Nüüd on võimud kokku kukkunud. Muusikamaailm pürgib aga edasi.

Ise pean aga poliitiliseks võitluseks palju tõhusamaid vahendeid, kui seda on muusika. Kes tahab aga muusikast võitlust välja lugeda, jumala abiga, lugegu.

Kuidas sündis ansambel Fix?

See toimus samuti massilises bändide tekkimise ajal – 1968. aastal.  Bändi moodustas ja sellele pani nime üks praeguse Eesti tõsiselt võetavaid poliitikuid Mart Helme. Ansambliga ühinesid mitmed andekad inimesed ka Mart Kuurme.  Teatud vaheaegadega arenes Fix kogu aeg edasi.

Kuidas mõjutas pühendumine ansamblile sporti ja õpinguid Tartu Ülikoolis?

Sport jäi tahaplaanile. Ülikool õnnestus mul lõpetada suuresti tänu õppejõud Hans Torimi mõistvale suhtumisele. Eksamaid olid mul sooritatud. Mõnede ülesannetega tekkis aga probleeme. Torim suhtus minusse aga lugupidavalt.  Et põhinõuded olid täidetud, võimaldas ta kõrgkooli lõpetada.

Kas Fix võiks olla ka osa Tartu vaimust?

See on nii ja naa. Kui riik on ikka suhteliselt hästi arenenud, siis teavitatakse, et näiteks ansambel the Beatles on pärit Liverpoolist. Paraku on aga isegi Inglismaalgi tugevasti püsinud mõttekäik, et väljaspool Londonit ei teha midagi huvitavat. Nii võiksime arutleda ka Fixi ja Tartu üle.

Kas teie teene on Silvi Vraidi kutsumine Fixi solistiks?

Kas just ainuüksi minu. Ansambli koosseisud vahetusid ja valisime siis neid, kes olid nõus. Silvi Vrait elas ja õppis tollal Tartus. Kui ülikoolid lõpetatud, muutus bänd meile tööks, mis andis leiva lauale. Pillimeestena töötavad ansambli liikmed ka praeguseni edasi.

Kui keeruline oli Fixi kontserdile pileteid saada?

Esimesed kontserdid toimusid toonases Tartu rajooni kultuurimajas ehk nüüdses linnamuuseumis. Seda maja rünnati kontseditele pääsemiseks sõna otseses mõttes nagu talvepaleed. Uksed tuli kinni panna, sest kohtade arv saalis oli piiratud. Legendaarsus tuli suhteliselt kiiresti.

Kuidas sai Fixist Vanemuise teatri ansambel?

Seegi on seotud Silvi Vraidiga. Ülo Vilimaa kuulas Vraiti ja siis kogu Fixi ning sai nõusse ka Vana Hirmsa (teatrijuht Kaarel Ird) ja nii saigi Fix Vanemuise koosseisu ja ametlikult palgale. Me tegime ka oma etendusi ja sõusid.

Kas musitseeriste ka esimeses Eesti rockooperis „Põhjaneitsi“, mille muusika kirjutasid Raimo Kangro ja Andres Valkonen ning Silvi Vrait mängis peaosa?

Jah, mul oli au seal trumme mängida. „Põhjaneitsi“ keelati vahepeal Moskva tegelaste algatusel ära, siis aga taastati. „Põhjaneitsi“ oli aga äärmiselt populaarne ja seda tõlgendati ka võimuvastasena.

Millised on teie seosed poliitikaga?

Ma olin kunagi Koonderakonna liige ning praegu kuulun Keskerakonda. Sinna astumine on seotud mitmete asjaolude kokkulangemisega. Inimesed on Eestis omavahel tihedasti seotud. Kui parteisse kutsumine käis mõtlesin põhjalikult, mis ja kuidas. Arvan, et üheski parteis poleks ma praegu kõigega rahul.

Mida mõtlete kunagisest ansamblikaaslasest, nüüdsest siseministrist Mart Helmest?

Mart Helme õppis Tartu Ülikoolis ajalugu. Ta suhtles palju Linnart Mälliga, huvitus budismist. Ansambli juubelikontsertidel mängis ta kaasa. Ministriametis aga on selleks väga keeruline aega leida. See praegune fašistiks tembeldamine paneb aga imestama. Vanasti sõimati Venemaal eestlasi fašistideks. Nüüd siis ütlevad nii eestlased ise üksteisele. Kui poliitikud midagi räägivad, võiksid nad ikka enne mõelda. Poliitiline võitlus võitluseks, kuid see on muutunud juba halenaljakaks.

Kuidas sündis Tallinna Televisiooni saade „Pillimeeste klubi“?

See saade tekkis Tallinna Televisiooni päris loomulikku rada pidi. Korraldasin Tartu laululava kohvikus igal laupäeval Pillimeeste klubi. Siis kohtasin Jüri Raudseppa, kellele pakkusingi saate idee. Esimesed saated olid Eri Klassi ja Fixiga ja saade kestis terve Tallinna Televisiooni aja. Tegime koos Margus Kappeliga saadet omas keskkonnas, me ei pidanud välja mõtlema suurt kunsti, kuidagi vigurdama. Meie saate mõte oli talletada aega, rääkida, mis mehed on olnud, millist muusikat on tehtud. Muusikute väline osa on klantspilt, aga tähtis on näha selle taha.

Kas mängite praegu pille ka kodus?

Ei. Kodust olen muusikutöö ja kontoritöö välja kolinud. Kodu on kodu.

Kuidas tunnete end 70-aastasena?

Tsiteerin doktor Viktor Vassiljevit, kes 70. eluaasta kohta on öelnud, et kole number. Mina tunnen ennast aga päris normaalselt.

Küsis Jaan Lukas

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.