Ratas Riigikogus: Euroopa peab tähistama inimestele tulevikulootust ja innustama järgmisi põlvkondi

Foto: Riigikogu, Erik Peinar

Riigikogu, 10. detsember 2019 – Peaminister Jüri Ratas kõneles täna Riigikogus Euroopa Liidu poliitikast ülevaadet andes julgeolekust, kliimaneutraalsuse eesmärgist, digitaalsest siseturust ja teistest Eesti peamistest lähiaastate eesmärkidest ühenduses. „Euroopa peab tähistama lootust tuleviku suhtes, olema lahenduseks ning innustama järgmisi põlvkondi. „Samamoodi nagu siis, kui kuuleme sõna „Eesti“,  peab ka sõna „Euroopa“  kõnelema meie hingele,“ rõhutas peaminister Ratas.

Eesti huvides on peaminister Ratase sõnul maailmas mõjukas ja ühtne ning väärtuspõhine, solidaarne ja sisemiselt tõhusalt toimiv EL. „Järgmisel aastal tähistame esimese Eesti põhiseaduse 100. aastapäeva ja mitte vaid selleks, et meenutada omariikluse, õigusriikluse ja raskelt kätte võidetud vabaduse algust, aga ka euroopalikke põhiõigusi ja -vabadusi Eestis. Kolm kümnendit tagasi Ida-Euroopas aset leidnud vabaduslaine puhkes ihast ning soovist nautida vaba maailma inimõigusi ja demokraatlikke vabadusi,“ ütles Ratas. „Ka meie tänased geopoliitilised, ökoloogilised ja tehnoloogilised väljakutsed on küsimus inimese mõõtu vabadustest, võimalustest ja õigustest. Üheskoos Euroopas töötades lahendame need väljakutsed viisil, mis loob võimalusi, suurendab vabadusi ja austab inimväärikust,“ sõnas peaminister.

Peaminister rõhutas ülevaates Lääne-Balkani riikidest ning idapartnerlusest kõneldes, et need riigid ja rahvad, kes demokraatlike ideaalide, inimõiguste ja ühiskondlike reformide nimel pingutavad, peavad saama võimaluse olla osa ühiseid väärtusi jagavast Euroopa perest. „Põhja-Makedoonia ja Albaania väärivad uut võimalust,“ lausus Ratas.

Kõneldes kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist sõnas Ratas, et täna teame nii seda, et me oleme suutelised kui ka seda, mida selle saavutamiseks tuleb teha. „Mul on hea meel, et Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna büroo uuring kinnitas faktidega minus juba tekkinud veendumust, et kliimaneutraalsus Eestis on saavutatav,“ lausus peaminister ning tõi esile Eesti, Läti ja Leedu ühispöördumist ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poole. „Meie sõnum on, et kliimainvesteeringute mahu tõttu ei ole õige vähendada Euroopa Liidu pikaajalise eelarve üldmahtu ega vähendada vahendeid, mis võimaldavad Balti riikidel neid eesmärke saavutada,“ sõnas Ratas.

Ratase sõnul valmib ELi mõjuhinnang edasiste sammude kohta järgmisel aastal. „Kaalukad otsused peavadki toetuma parimale võimalikule teadmisele. Seejärel tulevad konkreetsed ettepanekud, mis peavad olema realistlikud ja teostatavad, et ka päriselt Euroopas kliimaneutraalsuseni jõuaksime. See näitab, et ei tule teha vaid õigeid asju, aga asju tuleb teha ka õigesti,“ rõhutas peaminister.

Peaminister väljendas veendumust, et üleminekus kliimaneutraalsusele tuleb näha suuri võimalusi ning see peaks olema ka tehnoloogianeutraalne ja võimalikult turupõhine. „Kuni meil ei ole sobivate energiaallikate näol võluvitsa, ei peaks me hakkama ükshaaval kõrvale heitma võimalusi tagada energiajulgeolek riikidele sobiva valikuga puhastest tehnoloogiatest. Samuti peame me jätkuvalt tugevdama oma energiajulgeolekut ja varustuskindlust välisühenduste abiga,“ ütles peaminister ning avaldas heameelt, et sel nädalal avatakse Paldiskis Eesti-Soome gaasiühendus BalticConnector ning väljendas lootust kümnendi keskpaigas liituda Kesk-Euroopa sünkroonalaga.

Ratas rõhutas ettekandes ka Rail Balticu olulisust kliimaeesmärkide saavutamisel ning kinnitas valitsuse pühendumust selle rajamisele.

ELi digitaalsest siseturust kõneldes rõhutas Ratas vajadust panustada rohkem põlvkonna tehnoloogiliste võimete arendamisse. „Meil peab olema julgust luua innovatsiooni toetava andmemajanduse võimalused olulistes sektorites nagu näiteks energias, transpordis ja tervise valdkonnas,“ lausus Ratas. „Euroopa peab leidma lahenduse ka andmemajanduse küsimustele väliskaubandussuhetes ning looma õigusselguse tehisintellekti arendamiseks,“ lausus peaminister ning tõi esile, et ka Eesti kratiseaduse eelnõu tuleb Riigikogu saali järgmisel aastal.

Kõne täistekst: https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-ulevaade-vali…

6 kommentaari
  1. Kas 10 kuud ago
    Reply

    tõesti peab iga sisutühja Jurka kõnet avaldama? Nagu NLKP ninameeste mahalugemisi ettesokutatud udulehtedelt. Kas muidu saab Aivar või Andrus kinga?
    Ma saaks aru, kui Jurka esineks kindla kavaga, mida millal tehakse, kes on tegija ja vastutaja ning kuidas ta vastutab. Aga enne hakkab maamuna vastupidi töörlema.

  2. saavutused 10 kuud ago
    Reply

    Ikka tulevaste, ikka tulevaste, sest siis ei ole tulemusi näha. Ja tulevikust rääkimine ning ilusad pildid viivad sellegi tähelepanuraasukese praeguselt viletsuselt – meie pensionid, vanade tegelik üksildus ja ahastus,depressiivsus, et haavelisugused võpvad tantsida lisaks nende turjal, turvalisuse puudumine, toiduabi,seegi väljamaalase loodud ja seda ei saa mitte iga vajaja -saavutustelt.

  3. Nojah 10 kuud ago
    Reply

    Olen olnud alati Keskerakonna pooldajaaga viimasel ajal natuke pettunud.Me võime palju rääkid aga välispoliitikas sellest tolku pole. Palju on utoopilist. Meie peaminister kes on kahtlemata palju parem kui Laar, Ansip ja Rõivas kelle valitsemise ajal vaesus aina kasvas peaks rohkem tegelema meie riigi siseasjadega.. Tuleks kaitsta tublisid inimesi reformierakondlaste laimu eest. See on kohutav mis toimub meie riigis. Järjest määritakse kaela ausatele ja töökatele nimestele valesüüdistusi ja ilma karistamata.Kuidas on võimalik et peavoolumeedia on Reformierakonna hääletoru. Seal ei kirjutata midagi positiivset vaid otsitakse vaid vigu.Kas ikka kõik õigusmõistjad on tasemel. EL-us olles pole meie elu paremaks läinud. Muidugi on see eelmiste valitsuste süü aga Brüsselis pole keegi vahele ka astunud.

  4. Meie 10 kuud ago
    Reply

    tulevikulootus on 3. ILMASÕDA! Kuid mida me pärast seda tegema hakkame, ei käsitle mitte ükski. Isegi mitte udujutlustaja Jurka.

    • Rentslis 10 kuud ago

      Selle p…sekukkunud öroopa sundliidu seis on nii nigel, et Jüril peaks olema häbi seda trummi plõmmida, nagu ta taob ikka seda teist p-kukkunud projekti Rail Peldiku trummi.
      Samas soiub ka teine mulliveeretaja oma tavalist jama, seekord kliimast-mees, kes pole kunagi midagi kasulikku teinud, elanud vaid koogutamisest.Sellised siis juhivad Eesti riiki.

  5. to meiele vastuseks 10 kuud ago
    Reply

    otsite puud,mille otsa end puua.A ei leia mitte.
    Tähelepanu kõrvalejuhtimiseks tulevad elupõhise õppe korras koolitused õige sõlme tegemiseks.
    Neile, kes pole veel mullaga segatud, st.eliidile, kes varjendist välja ronib. või Sveitsi koopast.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.