Valitsus kinnitas riikliku energia- ja kliimakava (REKK) aastani 2030 ning esitab selle hindamiseks Euroopa Komisjonile. Komisjoni esmasel hinnangul kuulub Eesti kava taastuvenergia osa riikide parimate hulka.
„Eesti on juba toetanud Euroopa Liidu eesmärki saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks. Meie plaan kasvuhoonegaaside vähendamiseks aastaks 2030 on juba samuti ambitsioonikas ja nõuab erinevate osapoolte pingutusi, et selle edukalt ellu viiksime,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Meie majandust ootab ees rohepööre, mis puudutab kõiki valdkondi.“
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lisas, et plaani ambitsioonikust kinnitab ka esmane Euroopa Komisjoni hinnang, mis asetas Eesti kava võrreldes teiste riikidega taastuvenergia osas esiviisikusse.
REKKi peamine eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpset infot, milliste tegevustega kavatseb Eesti saavutada enda energia- ning kliimapoliitika eesmärgid. See annab omakorda võimaluse planeerida edasisi tegevusi ja investeeringuid.
Aasa sõnul tähendab kava peamiselt energiatootmise muutmist rohelisemaks, kasvuhoonegaaside vähendamist, panustamist energiatõhususse erinevates sektorites, võrkude kadude vähendamist, hoonete muutmist energiatõhusamaks, transpordis alternatiivsete kütuste kasutusele võtmist, jne. „Sisuliselt on kaetud kõik meie elulised tegevused ja vajadused: toit, soojus, valgus, elukoht, transport, jäätmed, mets, aga ka innovatsioon ja haridus,“ rääkis Aas.
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on kliimapoliitikast saanud meie elu lahutamatu osa, millega tuleb arvestada. „Kliimaneutraalsuse poole liikudes peame pöörama tähelepanu ka sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele. Ometi ei saa kasvuhoonegaase vaadata ainult kui suurt probleemi, vaid võimalust, mis innustab tegelema tehnoloogiate arendamise ja uute keskkonnasõbralike lahenduste leidmisega.“
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on riik juba astunud reaalseid samme, et saavutada eesmärgid nii aastaks 2030 kui 2050. „Viisime läbi uuringu kliimaneutraalsuse saavutamise vajadusest ja tegevustest, oleme otsustanud Eesti raudteevõrgu elektrifitseerida ja hankida uue radari tuuleparkidele, liigume edasi meretuuleparkidega jne,“ lisas Aas.
Lisaks tõi Aas välja, et puhtama majanduse poole liikumine tähendab väga suuri investeeringuid, kokku on vaja 2050. aastani hinnanguliselt 17 miljardit eurot, sellest 4-5 miljardit järgmise 10 aasta jooksul. „Kindlasti saame raha roheinvesteeringuteks Euroopa Liidust, panustab ka erasektor, kuid fakt on see, et surve riigieelarvele kasvab. Seega olen teinud Euroopa Liidu energeetikaministritele ettepaneku, et riigid nagu Eesti, kel on väike võlakoormus, võiks leevendada roheinvesteeringute eelarvenõudeid,“ lausus ta.
REKK valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning maaeluministeeriumi ühistööna, toetudes kehtivatele arengudokumentidele ning uuringutele ja analüüsidele.
REKK on leitav: https://www.mkm.ee/et/eesti-
ründeministeerium juba ütles, et ei mingit REKKi. Kõik tuulikud tuleb maha võtta, muidu ei saa ülelendavaid rändlinde lugeda. Ja kive tuleb põletada.
Oh Issand, Issand !!!
Sakslased tossavad,jänkid,venelased,hiinlased tossavad,austraalia peaminister ütles puhtalt välja,et kivisöeelekter ei kao kuhugi aga meie siin oleme paavstimad kui paavst ise !Selgrootud nats või ??
austraallased pistavad jälle metsi põlema et suurpõldurid maa pea muidu kätte saaksid ja praevad elusalt kümneid ja sadu tuhandeid loomi. Vaadake Kristjan Pihla videot põlevast koaalast ja filmi nende haiglast.
KUI INIMESTEL ÜLDSE SÜDAMETUNNISTUST EI OLE !!! Seda tehakse ka mujal nii l-Ameerikas kui teab kus, või siis enne raiutakse puud. KÕNTS !!! on saanud inimestest !