Keskerakonna fraktsioon tutvus elujõulise Jõgevamaaga

Fraktsioon Jõgevamaal

Praeguse Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi novembris esimese maakondliku visiidi Jõgevamaale. Kohtumistel Jõgeval ja Põltsamaal käsitleti mitmekülgselt nii sise-kui välispoliitikat. Parlamendi keskerakondlased külastasid Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee vallas omavalitsusi, sotsiaal- ja tervishoiuasutusi, koole ja ettevõtteid.

Jõgeva linnas kohtusid Keskerakonna fraktsiooni liikmed restorani Kosmos saalis. Paiga kõrgelennulisele nimele vaatamata olid räägitud jutud talupojalikult realistlikud. Mõttevahetuse juhatas sisse Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. Jutud pensionide suurendamisest läksid üle majandusteemadele. „Senised pensionimäärad pole piisavad, aga tuleb mõelda, kust võtta raha. Peaksime üle vaatama praeguse ettevõtluse olukorra Eestis. Näiteks võiksime kaaluda, kas jätkata töötlemata puidu väljavedamist või teha sellest puidust kunstnikerdustega kappe ja turustada neid. Üks toode, mida nõutakse, on aku. Selle tootmiseks on vaja tervet hulka muldmetalle. Vajalikud rafineerimistehased on olemas Sillamäel,“ teadis Erki Savisaar.

Talvepildid kui turismimagnet

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Eestile oluline sissetulekuallikas turism. „Kuulusin president Kersti Kaljulaidi delegatsiooni, kes külastas Kuveiti. Sellel maal oli ainuüksi varjus 40 kraadi sooja. Meie president kinkis võõrustajatele paar talvepilti, ühel neist olid lagedal väljal hirved. Šeikidel tekkis sellest emotsioonist hea jahutav tunne ja nende silmad lõid särama. Põhjamaana võime huvi pakkuda mitmete lõunapoolsete maa elanikele. Eesti väärtuseks on ka see, et siin võid olla üksinda, nii et kilomeetrite raadiuses pole sinu ümber ainsatki inimest. Hiinas on aga tunne, et sind ümbritseb alati pool miljonit inimest.“ Eesmaalt paluti kommentaari siseministri ja EKRE esimehe Mart Helme seisukohale, mille kohaselt võiks lisaks NATO-le olla Eesti kaitsepoliitikas olemas ka variant B. Märgiti, et NATO praegusesse olukorda on kriitiliselt suhtunud ka Prantsuse president Emmanuel Macron. „Kui midagi välja öelda, peame mõtlema sellele, missugune ja kui suur riik me oleme. Eesti on kaitstud tänu sellele, et oleme NATOs,“ ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees.

Kirglik ürtide kasvataja Marika Tuus-Laul andis ülevaate apteegireformi käekäigust. Algas diskussioon, kus Jõgeva haigla juhataja ja Jõgeva vallavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Peep Põdder avaldas arvamust, et apteegid, mille omanikud on proviisorid, võiksid omavahel ettevõtlusketi moodustada.

Baruto „lõvide“ keskel

Riigikogu liikmete kohtumisel Põltsamaal osales ka paikkonna juurtega majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Õhtul pidas traditsioonilist koosolekut ka Põltsamaa Lionsklubi, mille liige Andres Vään (ühtlasi Põltsamaa vallavolikogu esimees ja Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna esimees) kutsus kaasa mõtlema ka Kaido Höövelsoni, keda sumomaailm tunneb Barutona.

„Põltsamaal on palju positiivseid inimesi ja iseäranis hea elukeskkond. Mind seovad selle paigaga erinevad asjad. Käin siin kuus kaks või kolm korda, sest mul elab siin sõpru ja tuttavaid. Põltsamaa on tore linn, kuhu tasub alati tagasi tulla,“ arvas Höövelson lühiusutluses. „Põltsamaa firmadest nimetaksin esimesena E-Piima Põltsamaa meiereid. Olen seda ettevõtet nõustanud juustutoodangu turustamisel Jaapani turule. Kindlasti on siin teisigi suuri ja tugevaid ettevõtteid. Siinset majanduselu tuleb hoida ja kaitsta. Poliitikud peavad ka aru saama, et Kesk-Eestis peavad olema tugevad tööandjad,“ lisas ta.

Visiidi teine päev oli külaskäikudeks ja arupidamisteks. Jõgeval keskenduti sotsiaal- ja tervishoiuoludele, mida tutvustasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo, valdkonda kureeriv abivallavanem Viktor Svjatõšev ja SA Jõgeva haigla juhataja Peep Põdder.

Sotsiaaltöö, tervishoid ja põllumajandusajalugu

Oli jutuks, et Jõgeval alustab tööd vaimse tervise õe kabinet, kus kord kuus hakkab koostöös Tartu Ülikooli kliinikumiga vastu võtma ka psühhiaater, kes ennekõike nõustab noori, et nad saaks vajalikku nõu ja abi kodupaigas. Kõneldi sellestki, kuidas muuta tõhusamaks lastekaitsetöö. Jõgeva valla erinevate piirkondade sotsiaaltöötajad kiitsid töötingimuste paranemist. Nimelt eraldas omavalitsus neile ametiautod. Varem tehti töösõite isiklike sõidukitega.

Jõgeva sotsiaalkeskust Elukaar tutvustas selle juhataja Heli Raevald, kes on ühtlasi Jõgeva vallavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees. Riigikogu liikmetele meeldisid hubastes värvitoonides ruumid kauni sisustusega. „Senisest veelgi kaasaegsemaks muutmiseks vajab Elukaar ka riigipoolset raha,“ arvas Marika Tuus-Laul.

Põltsamaa piirkonnas ringi vaadanud riigikogu liikmed külastasid samuti vallavalitsust. Kui volikogu tööst juttu tuli, selgus, et kohalikes oludes võivad tulemuslikult toimida väga erinevad kooslused. „Põltsamaa vallavolikogus moodustavad teovõimelise koosluse Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Reformierakond ja EKRE,“ lausus Andres Vään.

Uudistati ka mõned kuud tagasi avatud Põltsamaa tervisekeskust, kus tänapäevased ruumid nii pere- kui ka eriarstidel. Kõneaineks tulid ka võimalused meditsiinivaldkonna paremaks rahastamiseks. Pajusis võttis keskerakondlaste esinduse vastu ajaloo- ja kultuurihuviline põllumajandusettevõtja, Eesti aasta põllumees 2016 Lembit Paal. Ta viis külalised vaatama enda ja kogukonna algatusel taastatud ait-kuivatit, mis saanud tuntuks kontserdipaigana, ja restaureeritud piimameiereid – muuseumi, mis tänavu avati. „Kõik on imeliselt restaureeritud ja tööle pandud,“ on oma Facebooki kontol arvamust avaldanud Höövelson.

Mustvee vallas palju uudistamist

Mustvees kohtuti Mustvee vallavalitsusega, tutvuti Mustvee piirivalvekordoniga, kus ruumid ka kohalikul politseil, külastati Mustvee kooli, mille direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina kuulub Mustvee vallavolikogu Keskerakonna fraktsiooni.

Mustvee valla ettevõtetest uudistati Vilusi külas paiknevat osaühingut MF0. Firma on asutatud aastal 2011. Algusaastatel tegeleti peamiselt kasutatud metsatehnika ning varuosadega. Nüüdseks on sellele lisandnud ka uue tehnika müük. Ettevõte on mitme tuntud tootja ametlik müügiesindaja Eestis.

„Jõgevamaa oli esimene maakond, mida tänavu märtsis valitud Riigikogu Keskerakonna fraktsioon külastas. Ettepaneku selleks tegi Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna esimees Andres Vään, kui osalesin kohtumisel Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmetega.Vään ja Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna koordinaator Vello Lukk olid ettevalmistanud sisuka programmi, mis võimaldas end kurssi viia  kohalike elanike rõõmude ja muredega maakonna kolmes erinevas, kuid tublilt arenevas piirkonnas Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees,“ ütles kokkuvõtteks Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu.

Jaan Lukas

 

 

2 kommentaari
  1. Millal 5 aastat ago
    Reply

    siis Jõhvi-Mustvee-Kärkna raudteed raudteed ehitama hakatakse?`Sm Kaur ju kunagi kuulutas midagi raudteest. Või tahtis ta taastada Mustvee-Avinurme-Tudu-Sonda raudtee, et siis Kõrves, Murus, Adomäes, Peressaares, Lümatus, Hirmuses taas elu õitsele lööks? Päts ju sinnakanti majad asutas, 50-60ndatel käis isegi egukas elu. Oli tööd ja lapsi.
    Või ei laseks Mailis nüüd kunagisi pisikoole enam tekkida, kohe nuga kõrri? Et kisuvad PISA tulemused alla, millega siis kergelda?
    Ja kuhu jääb Mustvee-Vasknarva-Narva laevaliin? See oli ju samuti sm Kauri ajupuhang. Kuigi mitte sugugi lollakas puhang. isegi sõidaks seda liini hea meelega. Vaja vaid väikse süvisega jõelaeva, et üks ots päevavalgel ära teha. 3 otsa nädalas, 1 päev puhkuseks ja hooldetöödeks. Lehekuus saaks roheluse tärkamist nautida 2 nädalat, jaanikuust lõikuskuuni 12 nädalat ja lõpuks veel koolilastele 2 nädalat mihklikuu alguses. Kokku oleks sõidunädalaid 16 ja sõite edasi-tagasi 48. Talveks tõmmataks laevuke kaldale, kus ta järgmiseks suveks ette valmistataks.
    Kena oleks ka sõit Mustvee-Värska, vahepeatus võiks olla Piirissaarel.
    Aga vist pole geijaid. Unistajaid küllaga.

    • Pole 5 aastat ago

      tegijaid.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.