Peaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa Liidu (EL) tuleva eelarveperioodi kõnelustel, kus muu hulgas on teemaks Rail Balticu kaas- ja omarahastuse proportsioon, laual Eestile soodne ettepanek.
Esmaspäevasel riigikogu täiskogu istungil aset leidnud arupärimisel Rail Balticu taristuprojekti rahastamisest ütles peaminister, et projektiosaliste eesmärk on Rail Balticu valmimine järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi raames ning projekti valmimine on talle ja valitsusele prioriteediks.
“Läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu pikaajalise eelarve üle alles käivad ja Rail Balticu täiendava rahastuse tagamine on Balti riikide ühine suur eesmärk. Oleme Rail Balticu rahastamise vajadust tõstatanud kõikidel Euroopa Liidu eelarvet puudutavatel kohtumistel oma Euroopa ametikaaslastega,” lisas Ratas.
Käsilolevate eelarvekõneluste osas ütles peaminister Ratas, et hetkel arutlusel olev ettepanek on tänasest olukorrast lähtudes Eestile soodne. Küll aga rõhutas ta, et tema teada ei ole liikmesriigid veel lõplikule kokkuleppele jõudnud. “Aga see eeldus, et sellele kokkuleppele jõutakse, on täna pigem soodne kui mitte,” lisas Ratas.
Teisalt märkis ta, et juhul kui oma- ja kaasrahastuse proportsioonid muutuvad, tuleb projekti jätkamist analüüsida. “Nimelt leppisime koalitsiooni läbirääkimistel kokku, et juhul, kui Euroopa Liidu järgmine eelarve periood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81-protsendilist kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame aga tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt,” ütles Ratas arupärimisele vastates.
Kommenteerides Rail Balticu projekti juhtimisstruktuuri, ütles peaminister, et keskenduma ei peaks ainult konkreetsetele persoonidele vaid lähenema probleemile laiemapõhjaliselt. “Täna me näeme seda, et igal riigil on oma Rail Balticu ettevõte, siis on lisaks RBR, mille peakontor on Riias, millel on veel omakorda harukontorid nii Leedus kui Eestis.”
Peaministri sõnul tuleks ettevõtmise juhtimisstruktuuri koostöös Euroopa Komisjoniga tõhustada. “Eelmise aasta 6. detsembril Riias peetud Balti Peaministrite Nõukogu ametlikul kohtumisel leppisime kokku Läti ja Leedu kolleegidega, et transpordivaldkonna eest vastutavad ministrid hakkavad kolme Balti riigi peaministritele andma pidevaid ülevaateid projekti arengust, et just tõhustada selle projekti juhtimist,” sõnas valitsusjuht.
Ta lisas, et ettepanekud esitatakse järgmiseks Balti peaministrite kohtumiseks, mis leiab aset 7. veebruaril. “On oluline, et Rail Balticu projeks edeneks kokkulepitud ajakava kohaselt, eelkõige on vajalik raudtee põhitrassi tulemuslik projekteerimine, võimaldamaks raudtee-ehitusega edasi liikuda. Püüame leida kõikide riikide ja Euroopa Komisjoniga ühiselt võimalusi, kuidas projekti juhtimisskeemi tõhusamaks muuta.”
Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga, 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu-Poola piirini.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastasid Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe 31. jaanuaril 2017, millega sätestati raudtee rajamise tähtajad, marsruut ja peamised tehnilised detailid. Eestis realiseerib raudteeprojekti ning täidab sellega seotud administratiivseid ja tehnilisi ülesandeid Rail Baltic Estonia OÜ.
BNS