Ratas: tänavu tuleb seada teaduses uusi sihte

ESTCube-2 Artist Impression Foto Vikipeedia

Riigikogu, 15. jaanuar 2020 – Peaminister Jüri Ratas andis riigikogule iga-aastase ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning rõhutas, et 2020. aasta on uute sihtide seadmise aasta.

„Lõppemas on paljud arengukavad ja ettevalmistamisel on uued pikaajalised plaanid. Nende eesseisvate valikutega kirjutame me Eesti järgmise kümnendi eduloo,“ sõnas Ratas oma kõnes.

Peaministri kinnitusel on ilmselge, et teadustulemuste saavutamiseks peab riik tagama teaduse ja innovatsiooni piisava rahastamise ning efektiivse korralduse. „Teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamine on valitsuse teadlik eesmärk ja absoluutsummas me seda jätkuvalt täidame. Sellel aastal tõusis teadus- ja arendustegevuse maht riigieelarves enam kui 219 miljoni euroni mulluse 207,6 miljoni euro pealt. Kusjuures täiendav rahastus leiti üldise kokkuhoiusurve tingimustes. Kasvanud on ka teaduskulutuste osakaal – aastal 2018. aastal kasvasid avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,79 protsendini sisekoguproduktist ehk SKPst. Veel aasta varem oli see vaid 0,66 protsenti. Muutus oli seotud nii Euroopa Liidu vahendite aktiivsema kasutuse kui ka riigieelarvelise rahastamise kasvuga,“ märkis peaminister Ratas.

Ratas kõneles, et Eesti teadus on kõigi näitajate järgi maailma tipptasemel ning see mängib üliolulist rolli meie tuleviku kujundamisel. „Euroopal on realistlik saavutada maailmas liidripositsioon keskkonnasõbralike digitehnoloogiate vallas. Eesti kui nutikas digiriik ja PISA liider võiks võtta siin juhtrolli, teha panused rohetehnoloogiate arendamiseks ning otsida võimalusi riigi ja ühiskonna suurte murede lahendamiseks uute tehnoloogiate ja teaduse abil.“

„Tehnoloogia areng toob tulu nii avalikus kui ka erasektoris. Mulle meeldib näide PRIA kaugseirekratist SATIKAS, mille ülesanne on eurotoetuste kontroll. SATIKAS kasutab satelliidi andmeid ning kontrollib, kui pikk kõrs põllul või rannakarjamaal parasjagu on – kas talumees on toetusraha õigesti kasutanud ning oma kohustused õigeaegselt täitnud? See lahendus säästab riigile 650 000 eurot aastas valekasutuse ennetamise tulemusel,“ rääkis peaminister.

Riigi teadus- ja arendustegevuse investeeringutest kõneledes osutas Ratas, et üksi on valitsusel siin keeruline edu saavutada. „Lisaks riigi panusele on esmatähtis, et innovatsioonile ja erasektori uurimis- ning arendustegevusele annavad uue hingamise ka ettevõtjad ise.“

Peaminister tõi välja fakti, et üle-eelmisel aastal märkis kulutusi teadus ja arendustegevusele vaid 238 ettevõtet. „Usun, et siin on järelemõtlemise koht, sest tegutsevaid ettevõtteid on Eestis ju ligikaudu sada tuhat või enam. Seetõttu peaks teadus- ja arendustegevusse panustavaid ettevõtteid olema mitme suurusjärgu võrra rohkem. Tootlikkust saame kasvatada ainult siis, kui ettevõtjad ka ise investeerivad teadus- ja arendustegevusse.“

Kõne täistekst: https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-ettekanne-rii…

1 Kommentaar
  1. Kulud 10 kuud ago
    Reply

    teadusele peavad olema ennekõike isetasuvad. Teha teadust linnukese pärast lahtrisse on rahva raha röövimiseks.
    Kui sõlmitakse mingi teaduslik leping, siis kindlaks tähtajaks kindlate isikute vahel kindla tulemusraha peale (see peab olema kindlas suhtes eelarvesse, et mitte kahju kanda rahaühiku väärtusetustumisest). See makstakse välja, kui lepingus oodatav teostub. Seni saavad nad mitte üle Eesti keskmise. Seda oma tasku, sest vahendite kuluarvestus käib rangelt eraldi, tšeki vastu. Kindlasti peab olema ka vahetest, kas mingiks tähtajaks on vastav aste saavutatud.
    Kui sittagi välja ei tule, siis loetakse kava läbikukkunuks ja senikulutatu kirjutatakse rahva arvele.
    uut kava läbikukkunute liikmetega ei sõlmita enne aastat (või kauemgi). kes on 2 korda petnud, enam lepingulist teadustööd ei saa. Küll võib ta töödata alltöövõtuga pisiasju aidates, mille tasuga ei saa rahva raha kantida.
    See käib ainult rahva kukrust rahastatavate kavade kohta. Kui helged pead lepivad ise mingis kokku, siis see on nende asi, ise külvavad ja lõikavad ka vilja.
    Seega on teadusetegemine tulemuslikkuse nõudega.
    .
    Teine lugu on vaimsete töödega. Seal on raskem tulemust määrata ja mõõta. Kuid ka tulemuspalk tuleb väiksem kui reaalteadustes. Viimaseid saab mujale müüa, neenetsite pulmatantsu uuring aga rukkikasvule ei mõju.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.