Triin Varek, Rakvere linnapea
Rakverel on töös kaks suurt projekti, millega 2020. aastal jätkatakse: nendeks on Vallimäe vabaõhukompleksi arendus ning KIK-i toetusel tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekt. Vallimäe kompleksi avamine on planeeritud augusti algusesse. Samuti on linn saanud rahastuse töö- ja tehnoloogiakeskuse rajamiseks kõigile linna põhikoolide õpilastele, millega seonduvalt on ees palju tööd. See aasta on ka Arvo Pärdi juubeliaasta – maestro on meie linna aukodanik ning soovime seda aastat juubelivääriliselt tähistada Rakvere Kultuurikeskuse eestvedamisel. Kuna linn uuendas eelmisel aastal ka Pärdi nimelise kontserdimaja projekti, siis võtame järgneva aasta selleks, et teha tõhusat tööd leidmaks lisarahastuse võimalusi selle projekti ellukutsumiseks. Uue muusikamaja ehitus koos maa-aluse parkla ning Vabaduse väljaku loomisega on Rakverele finantsiliselt suur väljakutse, sest terviklahenduse maksumus on suurusjärgus 14 miljonit. Rakverele on olulised ka säästva arengu ja kliima teemad, mis on praegu ka maailma teemad. Sellega seonduvalt koostame sel aastal Rakvere linna kliima- ja energiakava. Kindlasti saab 2020 olema kultuurisündmuste rohke ning tegus ja kõik on väga oodatud Rakveresse, kus pilku köidab kindlasti ka uuenenud ajalooline Pikk tänav.
Max Kaur, Jõhvi vallavanem
Jõhvi valla 2020. aasta arengueelarve on konservatiivne. Jõhvi vallavalitsus, arvestades võimaliku riigi majandusliku olukorraga tulevikus, mille väljavaateid on kirjeldanud Eesti Pank, vähendab oma valitsemiskulusid. Samas leiame võimalusi palgatõusuks kultuurisfääris, nimelt õpetajate ja töötajate palgatõusuks huvikoolides. Konservatiivne eelarve on samas intensiivse arengu eelarve. Plaanis on Jõhvi põhikooli uue hoone ja kergejõustiku staadioni, promenaadi teise osa ning sõidu- ja kõnniteede väljaehitamine. Uue aasta kohta võibki öelda, et toetame rohkem kultuuri ja sporti nii läbi huvitegevuse kui ka sündmuste. Eelarve prioriteet on sotsiaalvaldkod, kus me koostöös riigi- ja kolmanda sektoriga pidevalt tugevdame ja edendame valla sotsiaalkaitseruumi. Vaatamata suurtele investeeringutele arengusse jääb omavalitsuse võlakoormus 2020. aasta lõpuks vaid 28, 6 protsenti, mis on väga hea omavalitsuse finantsolukorra näitaja.
Peeter Laasik, Elva vallavolikogu aseesimees
Vaadates tagasi kahele aastale, mil on eksisteerinud Elva vald võib öelda, et kindlasti on positiivne omavalitsuste ühinemisega kaasnenud personali pädevuse paranemine. Samuti on suurenenud valla investeerimise võime ja paranenud investeeringu otsuste argumenteeritus. Praeguseks on muutunud mõtestatumaks valla struktuurid, oleme vähendanud dubleerimist ja samas oleme saanud tööle võtta vajalikke spetsialiste täiskoormusega. Teenuskeskused endistes vallakeskustes hoiavad ära kardetud võimu kaugenemise. Samuti oleme käivitanud vallavalitsuses „ühe akna“ süsteemi, mis samuti lihtsustab inimeste suhtlemist vallavalitsusega.
Tänavu peab lõppema Elva gümnaasiumi uue spordihoone ehitus, mida rahvas on aastaid oodanud. Loodan, et suudame kehtestada ka detailplaneeringu, mis võimaldab meil tulevikus ujula ehitada. Alustame ka uue tervisekeskuse ehitusega. Minule on veelgi olulisemad otsused, mis on kergendanud inimeste elu. Näiteks oleme muutnud ratsionaalsemaks vallasisest bussiliiklust. Samuti oleme järk-järgult projekti raames parandanud inimeste eluasemeid ja küttekoldeid. Sageli me unustame inimesi kiita ja ei tunnusta küllaldaselt, kuid ka lihtsalt heal sõnal on tugev mõju. Elva vald on partner Tartu linna Euroopa kultuuripealinnaks kujunemisel.
Küsis Jaan Lukas
Maks ei maini kümnendiku sõnagagi raudteed Jõhvi-Mustvee-Kärkna? Ja Viivikonna ja Sirgala ülesehitamist, et sinna saaks ümber kolida valitsus ja riigikogu? Huvitav, et enne valimist on Maksu luululennud palju kõrgemad.