Välisomanike pankade maine on langenud

Alanud kümnendil jätkuvad pankade probleemid eelmise ja üle-eelmise kümnendi klientide tehingutega. Rahapesu kahtlusi uuritakse kuni 10 aastat ja süüst ei ole veel vabanetud.

Möödunud aasta oli välisomanikega pankadele halb, sest rahapesu kahtlusega klientide tehingud said kinnitust mitme läbiotsimisega pankades ja panga töötajate vahistamisega. 31. detsembril 2019 lõpetas tegevuse Danske Bank Eesti filiaal, olles teine pank Versobanki järel, mille sulgemise põhjuseks oli rahapesu kahtlus.

Käesolev aasta on panganduse puhastumise aasta. Kevadel valmib Eesti suurima Swedbanki sisene uurimus rahapesu kahtlusega klientidest. Praegu võib ainult oletada rikkumiste ulatust kui mullu juunis peatati töölepingud kolme Eesti tippjuhiga ja septembri lõpus öeldi töölepingud üles. Panga uued välismaised juhid on korduvalt kohtunud Eesti poliitikute ja ametnikega ning väljendanud meedias senisest jõulisemat võitlust rahapesu vastu. Märtsis peaks valmima ka Rootsi finantsjärelevalve uurimus Swedbanki tehingute kohta Baltikumis.

Turuliider Swedbank omab ligi poolt pangandusturust ja teda ei saa taanlaste filiaali sarnaselt aeglaselt likvideerida. Tagantjärgi võis taanlaste viga olla sõltumatu ja panga välise auditi tellimine oma klientide tehingute kohta, millega tuli avalikuks üle 200 miljardi euro kahtlaste klientide raha.

Oma kahtlased kliendid olid ka SEB pangal ja selle kohta on andmed lekkinud Rootsi ajakirjandusele ning pank kinnitanud nendega kliendisuhte lõpetamist. Rootsi finantsjärelevalve on alustanud väärteomenetlust koostöös Eesti, Läti ja Leedu järelevalvega ning tulemused avaldatakse aprillis.

Suuruselt kolmas välisomanikega Luminor pank on siiani pääsenud klientide andmete lekkimisest ja järelevalvest aga eelmise aasta lõpus lõpetati kliendileping mitme tuhande kliendiga. Siiani on vähe andmed nende probleemide kohta.

Muutused uurimises

Lisaks pankadele on viimase aastaga muutunud ka Riigiprokuratuur. Aastaid tagasi jäeti pankade kohta esitatud kuriteoteated menetlemata ja sellel ajal peaprokuröriks olnud Lavly Perling enam uut ametiaega ei saanud. Valitsus kinnitas peaprokuröri ametisse Andres Parmase.

Seni algatatud kriminaaluurimised puudutavad Danske Bank Eesti filiaali ja väikse Tallinna Äripanga ehk uue nimega TBB Pank kliente. Vähem on teada Swedbanki puudutava kriminaaluurimise kohta.

Nii Danske kui TBB Panga juhtumit uurib prokurör Marek Vahing, kes läks nüüd pooleks aastaks isapuhkusele. Eelnevalt tunneme teda miljoni eurose kriminaalsüüdistuse kaotajana AS Tartu Mill vastu, kus kokkuostjate arvetelt jäeti riigile käibemaks tasumata. Pärast Danske Banki Eesti filiaali juhtinud Aivar Rehe kadumist esmaspäeval 23. septembril ja koduhoovist surnuna leidmist kolmapäeval 25. septembril ei tasu kriminaaluurimisest kohtus süüdimõistvat otsust oodata. Läheb nagu AS Tallinna Sadama juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili protsessiga, kus süüdi mõisteti raamatupidaja ja ülekannetes kasutatud firma juht.

Kadunud maine

Eelmine aasta oli esimene, kus kümne väärtuslikuma kaubamärgi hulka ei saanud ükski pank. Lisaks mitteresidentidest klientide tehingutele kannatas pankade maine ka eelmisel kevadel alanud libakirjade tõttu, kus pankade nimel hakati saatma e-maile ja SMS-e, et saada ligipääs inimeste Smart-ID paroolidele. Tuues ettekäändeks muutuse konto andmetes, inimesele saadetud dokumendi või suure rahaülekande vastuvõtmise, tuli sisestada internetipanka imiteerival lehel paroolid. Viimane SMS oli 12. jaanuaril LHV sõnum: „Värskendaga oma kontot https://cutt.ly/prlcJkU.”

Pangad ei suutnud tuvastada ja tõkestada ka klientide ülekandeid välismaistele pangakontodele, millega peteti raha välja investeerimise ettekäändel. Mullu suvel algasid venekeelsed telefonikõned, milles lubati passiivset tulu ja investeerimist börsil. Praeguseks on teada 169 inimest, kes kaotasid nii 3,5 miljonit eurot. Tõenäoliselt on palju rohkem inimesi, kes ei julge tunnistada oma kaotust ja politseid ei teavita, sest raha tagasisaamiseks ei ole lootust. Suurim juhtum oli novembris, kus inimene tegi palju väikseid ülekandeid kokku poole miljoni euro ulatuses.

Pankade meetmed rahapesu tõkestamisel on hakanud takistama Eestis ettevõtlust. Mitte ainult e-residentide loodud firmad ei saa pangakontot avada, vaid probleemid on ka Eestis tegutsevatel firmadel. Rahandusminister Martin Helme korraldas 8. jaanuaril kohtumise pankade juhtidega. Pärast seda ütles Pangaliidu juht Erki Kilu ERR-is: „Üldiselt on nende sulgemiste taga ka konkreetsed põhjused olnud.”

Pangad teavad, et sularaha vähese kasutamise pärast on nad asendamatud ja Eesti uurimine neid ei ohusta. Ainus risk on USA, mille uurimise järel Läti ABLV pank kaotas ligipääsu dollari maksetele ja oli sunnitud tegevuse lõpetama.

Virgo Kruve

 

1 Kommentaar
  1. Mina 8 kuud ago
    Reply

    kui tavatarbija ehk valiku puudumisel sundhoiustanu ei jaga rahapesust musta kassigi, keda pimedas toas pole. Sest pole minu asi. Kuid eks kadedus pane kõik paika. Sest selle pestava raha eest saadakse ka vahelt ning selle vahe panevad pankurid oma tasku, rahvale jääb 0 senti.
    Kuid kui lähtuda pealkirjast, siis kus on meie endi pank või pangad? Mõis ja kamp ei saanud pangandusega hakkama, nii nad osteti miljonitega ära ning sinimustvalge muutus sinikollaseks. Praegu aga on uut oma panka keeruline asutada, vaevalt eestlane tormab oma sinimustvalge alla, oleme ju müüdavad-ostetavad, sest selle kirjutab ette ahnus, mitte eestlus.
    Kuid pankureid pole keegi kunagi usaldanud. On pangad ju oma põhimõttelt rahva petised. Kui ringluses on tinglikult 1000 ühikut, siis ei saa iseenesest tekkida 1001 ühikut. Kui aga rahvas liigutab seda 1000 ühikut läbi panga, siis pangale peab vahendamise eest teenustasuna samuti midagi jääma, nt 1 või 2 ühikut. Järelikult jääb rahvale tagasisaamiseks 1000-1 = 999 või 1000-2 = 998 ühikut ehk rahvas jääb tänu pangale vaesemaks. Kuid ilma muretu rahavahenduseta rahvas ka ei saa. Seega talutavat teenustasu peab ka rahvas mõistlikuks ehk lastakse elada kummalgi poolel.
    Jama juhtub aga siis, kui pankurid on rahvast ahnemad ning hakkavad oma teenustasu igatmoodi kasvatama. Vaadake eri valdkonna töötajate keskmisi sissetulekuid, rahaliigutajad elavad kõige lahedamalt, kitsekasvataja tuleb vaevu ots otsaga kokku (kui ta juhuslikult just riigikogus või vallamajas soojal kohal pole). Pealegi oskavad ka pankurid võimureid ära osta, et seadused neile kasulikud oleks ning kaitseks lolli, kadeda ja ahne töötava ja loova rahva vastu.
    Ent meil pole ka ringlus kinnine. Üle ilma keerlevad katteta triljonid (kui tagasihoidlkkusega leppida) ning nende üle valitsevad juba ainult pankurid. Kui rahvas saabki petta (nagu pinsirahastutega), siis pankurid 100% mitte, sest nemad ei vastuta viletsa ning kahjutoova tulemuse eest. Mis seda üle mõistuse läinud katteta raha voogu korrastaks? Ainult raha väärtusetustumine või väärtusetustamine. Kui viimane, siis pankurid teavad seda ette ning panevad oma liigraha varakult õigesse kohta helget aega ootama, eemalseisev rahvas aga lakub tühje pihke. Peale ülivaeste, sest mis tahes raha väärtusetustumise tulemusel nad ei kaota sentigi. See on suhtelisuse reegel matas, et 0/n = 0, 0 aga = 0 ehk kaotus on 0-0 = 0 ehk kaotust polegi.
    Kus oleme meie? Nagu öeldud, tilluke osa (tinglikult 1%) pankureid on mäel endiselt, 95% keskmikke saab petta ja 4% rahatuid ei kannata samuti nagu pankuridki, ehkki teisel põhjusel, sest kui nende 0-raha tuleb lahutada-liita, siis pankurite oma korrutada-jagada rahaühiku muutumise teguriga.
    Ehk tahan öelda seda, et rahvas saab petta igal juhul. Pankurid aga ainult siis, kui nad on ise alla keskmise äpud. On neid meilgi olnud ja on praegugi, kuid pangad ja selle teenuste kasutajad jäävad.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.