Stenbocki maja, Tallinn, 28. jaanuar 2020 – Täna Stenbocki majas toimunud traditsioonilisel kohtumisel valitsuse, ametiühingute ja tööandjate esindajate vahel olid arutusel töösuhete paindlikkuse arendamine, läbirääkimis- ja streigiõiguste tulevik, võimalus rakendada sektori palgamiinimumi maksustamise alusena ning planeeritavad välistööjõu regulatsioonid.
„Praegune koalitsioon on oma sünnist saadik pidanud tähtsaks eesmärki teha töösuhted paindlikumaks, mis leidis peegelduse ka koalitsioonilepingus. Tähtis on siinjuures tihe koostöö turu osapoolte vahel, et kavandavatest muudatustest võidaksid nii konkurentsivõime, tootlikkus kui ka töötajate turvatunne,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Kehtiv töösuhete regulatsioon on ajale jalgu jäänud ning vajab kaasajastamist olukorras, kus tööhõive vormid muutuvad üha mitmekülgsemaks. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on tegemist teemaga, mis on aktuaalne kogu Euroopa Liidu jaoks.
„Euroopa Komisjoni uus koosseis on samuti võtmas fookusesse platvormide vahendusel töötavate inimeste sotsiaalseid garantiisid,“ ütles Kiik. „Ebatüüpiliste töövormide alusel töötajate vaesusrisk on kõrgem ja juurdepääs sotsiaalkaitsele madalam võrreldes nö traditsioonilise töö tegijatega. Seetõttu oleme algatanud ka Eestis arutelu töötuskindlustushüvitiste süsteemi ülevaatamiseks, milles ootame loomulikult kaasa lööma ka meie häid sotsiaalpartnereid.“
Kohalviibijad said samuti ülevaate tööalase siserände statistikast ja võtsid teadmiseks tööandjate keskliidu vastuväited seoses siseministeeriumi eelnõuga, mille kohaselt piiratakse välistudengite õigust töötada 16 tunniga nädalas, kehtestatakse nende suhtes keskmise palga nõue ning karmistatakse nende pereliikmete Eestis viibimise tingimusi.
Ametiühingud tutvustasid kohtumisel oma seisukohti läbirääkimis- ja streigiõiguste laiendamiseks, mis hõlmavad sotsiaalmajanduslike streikide ja usaldusisiku kaitseks korraldatavate streikide lubamist, samuti oma uut ideed, mille kohaselt võiks sektorite kohustuslik palgalepe saada maksustamise aluseks sarnaselt üleriiklikule palgamiinimumile. Idee eesmärk on vähendada ebaausat maksukäitumist ja ümbrikupalga maksmist eelkõige transpordisektoris.