Laiuseväljalt Tartu rahuni

Jaan Poska

Miks Jaan Poska advokaadiõpilasele Konstantin Pätsile just 300 rubla palka maksis?

Juristi ja riigimehe Jaan Poska (24. jaanuar 1866–7. märts 1920) elu, töö ja elutööga seostub erinevaid paiku nii Eestis kui välismaal. Riia ja vaimulik seminar, üliõpilasaastad Tartus, advokaaditöö, linnapea ja kubermangukomissariamet Tallinnas, Pariis ja rahukonverents ning taas Tartu ja mõistagi Tartu rahu – Eesti iseseisvuse sünnitunnistus, millele Jaan Poska Eesti delegatsiooni juhina alla kirjutas. Alustama peab aga praeguses Jõgeva vallas asuvast Laiuseväljast ehk Laiuse kirikukülast kui tulevase riigitegelase sünnipaigast ja lapsepõlvemaast.

Jaan Poska elutee üks uurijaid, õigusajaloolane professor Peeter Järvelaid on märkinud, et ühe või teise isiku elukäiku süüvides huvitub ta ikka tema sünnipaigast, vanematest jne. „Laiuseväljal mõjutas Jaan Poska kujunemislugu ennekõike tema isa, õigeusu kiriku köster-koolmeister, kelle nimi oli samuti Jaan Poska. Noorema Jaan Poska lapsepõlv lõppes pärast isa surma, kui tuli hakata hoopis teistmoodi mõtlema, sest emale jäi kogu pere kasvatada.“

Peeter Järvelaiu sõnul oli Laiuse Jaan Poskale väga paljude asjade mõõdupuu, kogu elu mõõdupuu. „Toon ühe näite. Kui Jaan Poska oli Tallinnas advokaadiks pürgiva Konstantin Pätsi patroon, tõusis üles ka küsimus, kui palju Päts palka peaks saama. Palgaks sai kolmsada rubla, kuid enamik uurijatest pole seda tähele pannud. Nimelt oli 300 rubla Poskal kõikide rahaliste asjade mõõduks, sest see oli tema köstrist isa palganorm, millega tuli ära toita 12-lapseline pere. Advokaadina teenis Poska ise 40 000 rubla, kuid ta tundis raha väärtust ja teadis, et raha ei tule kergelt.“

Ajaloolane, ajakirjanik ja ühiskonnategelane Eduard Laaman, kes oli ka Jaan Poska väimees, kirjutas Eesti Kirjanduse Seltsi eluloolises sarjas ilmunud raamatus „Jaan Poska“: „Üldiselt oli Jaan Poska oma iseloomult läinud rohkem isasse – endamisi mõttes, tõsine,väikese jutuga. Onu kutsuski teada nooreks vanameheks.“

Väga oluliseks isikuks Jaan Poska eluteel peab Peeter Järvelaid riigi ja rahvaste õiguse õppetooli juhatajat professor Carl Bergbohmi (1849–1927). Ta oli avara silmaringiga, kuid keerulisevõitu iseloomuga õpetlane, keda võis pidada parimaks õppejõuks toonases õigusteaduskonnas. Üliõpilasel Jaan Poskal oli aga julgust tema jutule minna. Tema juhendamisel koostas Poska kirjaliku eksamitöö „Sõjaseisundist ja rahutegemisest“ ning sai hindeks ziemlichgut –üsna hea, ja õnnistuse ellu astumiseks. Uurimus valmis 30 aastat enne Tartu rahu sõlmimist.

Küsisin professor Peeter Järvelaiult, kas seoses Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisega võiks Jaan Poska kohta veel mõne uue tahu välja tuua. „Kui kunagi peaksid avanema Venemaa välisministeeriumi arhiivid, siis tasuks sealt otsida Vene delegatsiooni juhiAdolph Joffe märkmeid. Joffe oli eriaalalt arst, kes saanud Viinis väga hea psühhiaatria-alase hariduse maailmakuulsalt teadlaselt, psühhoanalüütik Sigmund Freudilt. Nii oleks huvitav lugeda, mida Joffe kirjutas Jaan Poska ja teiste Eesti delegatsiooni liikmete kohta.

Kui Adolph Joffe 1927. aastal suri või pigem tapeti (ametlik versioon oli enesetapp) kirjutas Eesti riigimees ja Tartu rahu läbirääkimiste delegatsiooni liige Ants Piip tema mälestuseks nekroloogi, kus ka järgmised read: „Meil õnnestus rahu sõlmida sellepärast, et Joffe, kes vaatamata sellele, et meil olid täiesti erinevad poliitilised vaated, oli intelligentne inimene. Temaga oli võimalik rääkida. Joffe oli Sigmund Freudi lähedane, kõrgtegelane, mis tähendab seda, et Poska suutis käituda võrdselt ja väärikalt. Suurte riikide diplomaatias on ka üks reegel – sa pead äärmiselt väärikas olema ja mitte alandama teisi.“

Jaan Poska suri 7. märtsil 1920. aastal 54-aastasena. Ajaloos ei spekuleerita, kuid kes võinuks temast saada, kui eluaastaid kauemaks jätkunuks? „Jaan Poska oli istunud kubermangu komissari toolile. Sellega oli tema edevus kadunud. Tal polnud seda rohkem vaja. Kuskil on ta öelnud, et talle pakuti peaministri kohta, kuid et Jaan Tõnisson seda väga tahtis, siis las ta sai. Riigitöös ei motiveerinud Poskat ka palk, sest advokaadina oli ta teeninud väga palju. Eesti riigi heaks tegi ta aga seda, mida vaja – kui tarvis, oli välisminister või juhtis Asutavas Kogus põhiseaduse väljatöötamiseks loodud komisjoni,“ rääkis Järvelaid.

2008. aastal Kuremaa lossis toimunud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul kuulutati Jaan Poska postuumselt Jõgeva valla aukodanikuks. Aukodaniku märgi võttis vastu Poska mälestusfondi nõukogu esimees Peeter Järvelaid. 2016. aastal Eesti Vabariigi 98. aastapäeva eel tunnustas Jõgeva vald aukodaniku nimetusega professor Järvelaidi. „Ma olin sellest väga liigutatud,“ ütles teadlane ja õpetlane, kes praegu peab Põhja-Tallinna linnaosa vanema ametit.

2016. aastal tähistas Laiuse põhikool 330. aastapäeva. Õppeasutuse nimeks sai Laiuse Jaan Poska põhikool. Kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aivar Roosiõis märkis, et Jaan Poska temaatikaga ei tegeleta mitte üksnes ajalootunnis. „Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuu juhendamisel on selgeks õpitud näidend Jaan Poska noorusaegadest. Õpilased on joonistanud pilte nii Jaan Poskast kui ka Eesti riigi sünnile olulistest sündmustest. Igal aastal püüame seoses Jaan Poskaga midagi uut välja mõelda,” rääkis ta.

Sügavuti on Jaan Poska elukäiku uurinud kauaaegne Laiuse raamatukogu juhataja Asta Leiten, kes on raamatusse „Jaan Poska oma ja meie ajas“ kirjutanud peatüki „Köster-kooliõpetaja Jaan Poska (Jaan Poska isa) pere Laiusel“. Muuhulgas kirjutab Leiten: „Poskade koduseks keeleks oli vene keel. Raske on tänaseni seletada, kuidas venekeelsest ja venemeelsest perest pärit poisist sai Eesti riigi üks rajajaid.“

Laiuseväljal kunagise õigeusu kiriku varemete ja Jaan Poska sünnimaja juures on ettevõtmise Teeme Ära! raames korraldanud korduvalt korrastustööde talguid Anne Räpp ning kauaaaegne Tartu ülikooli keelekeskuse inglise keele õpetaja ja alates 1995. aastast ka Kaarepere Vaga Sudali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria koguduse salmilugeja ja köster Georg Allik. Tehniliste vahendite ja abijõududega on abiks olnud Jõgeva valla ettevõtjad Ain Viik ja Vaido Laurimäe. Pidulikel puhkudel on Poska sünnimaja juurde ikka kogunenud omavalitsusjuhid, kooliõpilased, õpetajad, ajaloo-ja koduloohuvilised erinevatest põlvkondadest. Jõgeva vallavanem Aare Olgo asetas siia pärja ka 3. detsembril sada aastat tagasi alanud Tartu rahuläbirääkimiste tähistamiseks.

Jaan Lukas

1 Kommentaar
  1. Huvitav 8 kuud ago
    Reply

    oleks, kui me alustaks nullist ja igaüks saaks kuupalgaks 1000€, milline oleks majanduslik seis aasta pärast, ja 10a pärast? Kes oskab elada, kes mitte, kes oskab petta, kes satub ohvriks.
    Et kaitsjad teenivad palju, on seadustiku süü. Liiga palju on ebamääraseid sätteid, mille üle saab vaielda, ehkki kuritegu on ilmne. Meiegi ülesanne peaks olema kõik täpselt/ühemõtteliselt sätestada, ning et lähtutaks kuriteost, mitte selle vormistamisest.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.