Brüssel, Belgia, 4. veebruar 2020 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga ELi järgmisest seitsmeaastasest eelarvest kõneldes, et see peab olema ambitsioonikas ning toetama liikmesriike nii seniste kui uute väljakutsetega tegelemisel.
„Kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa Liidu ühine eesmärk ning järgmine pikaajaline eelarve peab selleks otsustava tõuke andma,“ sõnas Ratas. „Oluline roll on siin ka Euroopa Komisjoni pakutud õiglase ülemineku mehhanismil, millest peab saama tuge ka Ida-Virumaa,“ lausus peaminister.
Peaminister tõi esile, et ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peab olema hoolimata Eesti kiirest majandusarengust esitatud ettepanekutest sujuvam. „Ühtekuuluvuspoliitika toetus on olnud väga oluline tugi meie riigile investeeringute ja reformide tegemisel, mille tulemusel on inimeste elujärg märkimisväärselt paranenud. Sellega on toetatud näiteks nii koolivõrgustiku rajamist, ettevõtluse edendamist kui ka teadust ja e-riigi arendamist,“ lausus peaminister.
Uus ELi eelarveraamistik peab Ratase sõnul tagama Eesti põllumeeste õiglasema kohtlemise ja võrdsemad konkurentsitingimused teiste liikmesriikidega. „Kahjuks on Eesti põllumeeste otsetoetuste määr kõige väiksemate hulgas. Neile tuleb tagada õiglane kohtlemine ja konkurents,“ rõhutas peaminister ning pidas oluliseks ka maaelu arengu poliitika piisava rahastuse tagamist.
Ratas rõhutas ka taristuprojektide toetamise jätkamise ja ühenduste väljaehitamise olulisust ning tõi näiteks Rail Balticu.
Ülemkogu eesistuja Michel juhib eelarveläbirääkimisi ning kohtub veebruari algul liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtidega, et nendega konsulteerimise järel esitada ELi järgmise seitsmeaastase eelarve kohta oma ettepanekud. 20. veebruaril kohtuvad Brüsselis erakorralisel ülemkogul juba liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et järgmises eelarves kokkuleppele jõuda.
Euroopa ühtsest turust kõneldes avaldas peaminister Ratas lootust, et märtsis toimuval ülemkogul saavad liikmesriikide juhid teha ambitsioonikaid otsuseid, kuidas siseturu ja digitaalse arenguga jõudsalt edasi liikuda. „Euroopa ühtse turu kasvatamiseks tuleb kindlalt edasi liikuda, luua ühtsed reeglid, mis toetaksid ettevõtteid ja piirkonna konkurentsi kasvu. Peame keskenduma piiriüleste teenuste sektori arendamisele, andmete vabale liikumisele ja uutele tehnoloogiate võimalustele, nagu tehisintellekt,“ lausus Ratas.
„Selleks, et Euroopa digitaalne siseturg töötaks paremini, tuleks luua tugev elektrooniline identiteet. Eesti on ehitanud mitukümmend aastat digiühiskonda ja arendanud e-teenuseid. Sellest võidaksid kõik eurooplased ja ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad,“ ütles peaminister.
Ratas ja Michel kõnelesid veel julgeolekuolukorrast Saheli piirkonnas Aafrikas ning väljendasid muret olukorra halvenemise pärast. Ratas märkis, et Eesti on pühendunud Saheli riikide sisejulgeoleku toetamisele osaledes näiteks koos Prantsusmaaga Malis võitluses terrorismi vastu.
saa mitte nõus olla. Sest seni saime läänest altkäemakse, et liiduvabariigina neid teeniks puhvri ja tarbijana, ent nüüd peame hakkama seda saadut ka tagasi maksma. Järelikult iga järgmine eelarve hakkab meid tasapisi kottima. Nii et paremini saame elada ainult omaenese algatusel. Kuid siin on taas tõke ees – maailmas valitseb ületootmine ja uue turu leidmine on ülimalt raske. Meiesugused vaiksed alandlikud jopskid läbi ei löö, peab olema kiskja.
Nii et maailma majandus hakkab nõudmise-pakkumise meelevallas kõikuma ja meie oleme selle lahutamatud ohvrid. Ei päästa meid ka kama ja mulgi kapsad. Viisin Moskva tuttavatele kama, neile üldse ei maitsenud. Mulgikapsad aga läksid mühinal. Ja meie 80%-line viin. Ei saagi aru, miks enam ei müüda 97%-list piiritust, see oleks meil hää väljamüügi kaup. Valitsus ütleb vastu, et seadus ei luba aga kes teeb ja võtab vastu seadusi?
Enne valimisi lubas ta kindlalt tõsta pensione 100 euri. See lubadus sarnaned Siim Kallase lubadusega, kes lubas meid viie rikkama riigi hulka viia. Pärast naeris teleris meile näkku, öeldes, loll usub lubadusi. Nüüd ootan Ratta näkku naermist. Valisime ju tema. Loll aga uskus ka selle korral lubadust ja Rattas närib pirukat.
Peame meeles, et reetureid, laimajaid ja lubajaid ei saa uskuda. Reeturid jäävad reeturiteks ja valelikuks igaveseks.
Ansip lubas mied voiia 5-e rikkama riigi hulka aga viis hoopis viie viimase ja viletsama riigi hulka, Kindlasti selle valitsuse ajal tüstetakse veel pensiomńe aga raha napib kuna peab parandama eelmiste valitsuste poolt tehtud vigu. Raha on läinud sinna kuhu vaja et parandada reformierakondlaste poolt tehtud vigu millest üka suuremaid oli arstiabi saamise võimaluse kaotamine kohapeal.Kunagi olemas ka reformistide parem ja see oli just siis kui nende esimees oli Siim Kallas aga ta tõugati kõrvale ja võimu haaras halvem osa Reformierakonnast ja meie elu hakkas veerema allamäge. S.Kallas olles peaminister peale meie rahva jäoks rasket Laari valitsemisaega ja kutsus valitsusse E.Savisaare kes tõstis pensione 30 protsenti- Kui poleks olnud Laari, Ansipi ja Rõivase valitsusi siis oleks meie riigis juba praegu olnus vaesus likvideeritud.
Pole EL-us olemine meie vaesemaid inimesi rikkamaks teinud. kõik oleneb valitsusest. Brüsselist keegi pole sekkunud ja sealt saadud raha pole meie vaesust likvideerinud.reformistlikud valitsuse maksid Ukrainale suuri summasid aga on arusaamatu mille eest.Ei ole keegi Brüsselist ka teinud välja sellest mis toimub meie maal kus reformierakondlased mõtlevad välja valesüüdistusi parimate inimeste suhes, laimavad, segavad tööd ja rikuvad inimeste tervist ja seda karistamatult. Tubli Inglismaa et pääses vabadusse. tublid on ka need väikeriigid kes ei topi oma nina teiste riikide siseasjadesse ja tegelevad oma riigi siseasjadega ja oma inimeste inimväärse elu kujundamisega.