Eile Tallinnas toimunud kohtumisel kinnitasid Eesti, Läti ja Leedu peaminister jätkuvat pühendumust Rail Balticu projekti võimalikult kiirele elluviimisele. Samuti arutasid Balti peaministrid praeguse juhtimismudeli optimeerimist ning rõhutasid vajadust tegeleda tõsiselt kolme riigi transpordiministrite poolt ettevalmistatud ettepanekutega.
„Meie ühine eesmärk on ehitada Rail Balticu raudteeühendus valmis 2026. aastaks. Euroopa Komisjon on projektile andnud märkimisväärset rahalist toetust. Otsime parimaid lahendusi juhtimisstruktuuri parandamiseks, mille saavutamiseks analüüsime julgeoleku, maksulahenduste, juhtimisvastutuse, hangete korraldamise ning omandistruktuuri küsimusi,“ ütles peaminister Jüri Ratas ja lisas, et kolme riigi peaministrid tulevad teema juurde tagasi juba märtsi lõpus Vilniuses.
Kohtumise ettevalmistamiseks töötavad kolme Balti riigi transpordiministrid ühiselt, et sobivad lahendused kokku leppida. „Tulevane Rail Balticu raudteetaristu haldamise mudel on sellest eraldi küsimus, mille kohta leiame omaette kokkuleppe hiljem,“ täpsustas Ratas ja rõhutas, et samal ajal kui käib töö Rail Balticu juhtimisstruktuuri uute lahendustega, peab projekti rakendamine jätkuma täiskiirusel.
Samuti vaatasid Balti peaministrid täna üle käimasolevate energeetikaprojektide hetkeseisu ja arutasid uusi koostöövõimalusi. „Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga kulgeb hästi. Töötame selle nimel, et tagada sellele tööde lõpetamiseks jätkuv Euroopa Ühendamise Rahastu kaasfinantseerimine,“ ütles peaminister. „Regionaalne gaasiturg Soome, Eesti ja Läti vahel hakkas edukalt tööle jaanuaris 2020. Balticconnectori kasutuselevõtmine on osutunud väga tõhusaks ning selle kasutusmaht on suur. Loodame, et ka Leedu saab meiega peatselt ühineda,“ loetles Ratas Balti koostöö edusamme. Ta rõhutas, et rohelepet silmas pidades tahaks Eesti näha tihedamat regionaalset koostööd ka taastuvenergia valdkonnas. „Hetkel teeme juba tihedat koostööd Lätiga, et sõlmida ühiste kavatsuste protokoll meretuulepargi ehitamiseks. Loodan siiralt, et jõuame peatselt selle allkirjastamiseni,“ ütles peaminister.
Töölõunal arutasid peaministrid Euroopa Komisjoni eelarve- ja haldusvoliniku Johannes Hahniga Balti riikide ühiseid prioriteete läbirääkimistel Euroopa Liidu pikaajalise eelarve üle. Kahepoolsel kohtumisel volinik Hahniga rõhutas Ratas ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika olulisust kliimaneutraalsuse saavutamisel ja vajadust Rail Balticu projekti lõpuni viia. Samuti vajab Eesti rohkem paindlikkust ühtekuuluvuspoliitikas ja vabadust valida, kuhu selle vahendeid investeerida.
vaja enam midagi andekat välja mõtelda. Las lätakad ja litakad ehitavad oma Pooltikut, meie teeme korda raudtee Tallin-Tapa-Tartu-Valga ja hoiame paaritunnise ajakaotuse arvel kokku kümneid miljardeid. Samuti saab aeglasema sõidu korral rohkem nautida loodust ja ka korralikult süüa näksida. Rongisõit peab olema nauding, mitte selle eest pagemine.
Siit üleskutse: Eesti raudteedel ei tohi ükski rong liikuda kiiremini kui 120km/t! Keskmiselt aga 115, siis oleks 5km/t varuks, et kuskil takerdudes saaks aja tagasi teha.
Ja autode ettesõitude vältimiseks ülesõitude ette panna magama politseinikud ning teha rongi lähenedes ülestõusvad tõkked.
Kus on aga oht loomade raudteele jooksuks, tuleb samuti panna piirdeaiad. Lagedal nad näevad ise ette ega roni rongi alla.
Jäävad ainult enesetapud, kuid see on ka iga inimese põhiseaduslik õigus. Kindlasti kinnitab sellise seadus eka Viha-Kersti.
Sina näksi sitta