Pirita linnaosavanem: Pirita jõeoru niite võiksid hooldada kariloomad

Tõnis Liinat

Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat käis välja idee, et Pirita jõe lopsakat ürgorgu koos jões asuvate saartega saaks kasvõi osaliselt harida, karjatades seal lambaid ja veiseid.

Pirita jõeoru maastikukaitseala pakub elupaika rohkem kui sajale linnuliigile ning on kasvukoht ligi 650 taimeliigile, sealhulgas mitmele kaitsealusele liigile. Kõige loodussõbralikum viis poollooduslikke kooslusi hooldada oleks kaitsealal karjatada loomi. Üha rohkematel aladel ja julgemalt on seda Eestis ka tehtud – Läänemaal, saartel, Virumaal, Viljandis, Pärnus ja mujal. Paaril suvel on veised head looduskeskkonda hoidnud siinsamas Tallinnas Paljassaare rannaniidul.

“Arvan, et on vaid aja küsimus, mil lambad või veised nosivad rohtu Pirita jõe ääres või saartel. Esiteks on see loodussõbralik, teiseks on loomapidamine Pirital pikk traditsioon ja kolmandaks pakuvad loomad linnarahvale ja külalistele silmailu ning lisandub veel keskkonnahariduslik vaatenurk,” ütles Liinat BNS-ile.

Pirita jõeoru maastikukaitseala niidukooslusi ehk poollooduslikke kooslusi hooldab riigimetsa majandamise keskus (RMK), tänavu on hoolduses ligikaudu 35 hektarit. Alasid niidetakse kord või kaks aastas. Kes Pirita jõe ürgorus liikunud, teab, et ega lihtne seal igal pool masinatega tööd teha ei ole. Maapind on ebatasane ning nii mõnelgi pool on keeruline niidule ligi pääseda. Peale hooldamise tegeleb RMK niitude taastamisega, sest loodusliku elustikuga koosluste säilitamine on looduskaitse üks olulisemaid valdkondi. Seega põhjust karjatamisele mõelda on, ja seda enam, et loomad oleksid ökonoomsemad ja keskkonnasäästlikumad kui niidukid ja trimmerid.

Pirita kloostri maadel kasvatati lambaid juba keskajal. Idee, et kloostri ümber võiks taas lambaid pidama hakata, on aastate eest välja käinud ka kloostri sõber Lagle Parek. Kloostril on olemas isegi vajalikud ruumid loomade hoidmiseks.

“Laiub ju Pirita kunagiste külade alal, mõisa- ja talude maadel, kus on karjatatud hobuseid, veiseid ja lambaid. Olen seda meelt, et iga linnaosa peaks teistest erinema ja kandma oma identiteeti,” märkis Liinat. “Pole kahtlust, et loomad pakuvad linnarahvale ja külalistele silmailu ning annavad piirkonnale lisaväärtust. Kuidas aga hakkama saada nii, et eluga oleksid rahul kohalikud, külalised ja loomad karjamaal? Oleme ju ikkagi linnaruumis, see tähendab, et elame tihedalt üksteise kõrval ja peame üksteisega arvestama. Milised võivad olla karid, tasub õppida teiste linnalammaste, -kitsede ja -veiste pidajate kogemustest nii Eestis kui ka välismaal.”

“Näiteks Hollandis on linnasid, kus loomi ei peeta aedikutes, aga ega inimesed nendega liigselt sõbrustama ka ei kipu, rääkimata siis loomade toitmisest,” selgitas Liinat. “Usun, et rahvas võtab loomad Pirital hästi vastu ja pigem võibki probleemiks saada liigne uudishimu loomade vastu. Sellest vaatevinklist oleks suured loomad, näiteks šoti mägiveised, mõnes mõttes turvalisem valik, sest suurtest loomadest hoiavad inimesed kaugemale. Või pigem ikkagi lambad?”

Läbimõtlemist vajavaid detaile – alates karjataradest ja lõpetades karjakoeraga – on palju, enne kui loomad saavad Pirita jõe ürgorus niitmishooaega alustada.

BNS

4 kommentaari
  1. to nende 6 kuud ago
    Reply

    No ei ole LOOMULIK.
    TÄNAPÄEVAL ENAM MITTE ! Missugused tehnilised ja teaduslikud võimsused ,missugune sõja ja kosmosetööstus! ja IKKA TALITADA KUI KIVIAJAL.
    Muideks, vorstiõgijaid tabab sada rasket haigust.!
    Kui maj. süsteem ei rajaneks rahal vaid EETIKAL, mis peab olema inimestele tähtis- nende religioon, sest muud neil ju pole oma hinge kaitseks, suunataks teaduse ja tehnika jõud ja leiutused sellele, kuidas hundid söönud ja lambad terved, nüüd aga, kuna Mentaliteet on LOOMADEL PARASITEERIMINE, seesama mentaliteet hävitab inimese. Tore. Miks on nii, et alles hospiitsis oskavad inimesed hinnata neile mõnels minutiks seltsiks toodud teraapialoomade HEADUSEENERGIAT, mida nad lausa kiirgavad. Miks nüüd ei taheta neid ÄRA SÜÜA, VANGISTADA, AHISTADA jms. nagu on olnud enamiku inimeste ELU SISU otse või kaudselt.
    ALLES NÜÜD….
    Hilja, vennikesed ! Ja sellesama Mentaliteedi tõttu ei suudeta ega osata kustutada metsapõlenguid, sest pole olnud KASUMLIK /kes rahastab/ uurida, kuidas seda teha tõhusalt. Samuti süütajate püüdmine ja elimineerimine.

  2. Mul 6 kuud ago
    Reply

    palju parem lahend pakkuda. Kus on loomad looduses, peab nendega kaasa panema ka karjuse. Muidu vaasjad ja juurad viivad varsti mõne oina šašlõkiks viina peale. Nägin, kuidas Kaukaasias oli karjadel karjus kaasas, nii saab ka töötutele sobivat tööd pakkuda. Värskes õhus töö aga tuleb kasuks ka tervisele. Ära ütle, et sitt mõte.

  3. ??? 6 kuud ago
    Reply

    MINA KÜLL EI TAHAKS OTSA VAADATA LOOMADELE, KES SÜGISEL TAPAMJJA AETAKSE.
    LOOMAD NUTAVAD, JUBA TEEL. NAD TEAVAD. NEED INIMESED, KES NENDEGA VEIDIGI SÕBRALIKULT SUHTLESID, ON NAD REETNUD. SEE PURUSTAB NII INIMESE KUI LOOMA MAAILMA.= LOOTUSETUSE ÕUD.
    KAS SINA TAHAKSID NEILE OTSA VAADATA, NEID IGA PÄEV NÄHA ,TEADES,MIS TOIMUB …?
    NO PEAB IKKA PEALISKAUDNE JA TUIM OLEMA.
    A LOOMADELE ON SEE PAREM KUI LAUDAS KINNI OLLA , MUIDUGI. NII ET LAS MAD SIIS TULEVAD, AGA MITTE JUURDE !!! ÄRGE TEKITAGE NEID ,VAID AASTALÄBI LAUTADES KINNIPIDAMISEL OLEVAD LOOMAD SINNA VIIA.
    AGA MINA OMA JALGA TEIEKANTI EI TÕSTA…

    • Nende 6 kuud ago

      loomade loomulik lõpp ongi tapamajas. Ja siis saab Tõnis vorsti. Loomi mõrvamiseks ju kasvatataksegi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.