Jüri Ratas: “Teise pensionisamba reformimisel on valitsuse seisukoht, et see muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, aga kaitseb ka pensionikogujat ning motiveerib fonde pakkuma paremat toolikust. Reformi tulemusel on inimestel suuremad vabadused kogutud raha kasutamisel ja oma pensionipõlve kindlustamisel. Kõigil soovijatel on võimalik teise sambasse kogumist jätkata, nagu kavatsen käituda ka mina. Meie inimeste väärikas vanaduspõlv on ja jääb selle valitsuskoalitsiooni üheks oluliseks prioriteediks.
Vabariigi Presidendi tänane otsus jätta kohustusliku kogumispensioni reformi seadus välja kuulutamata on tema seadusest tulenev võimalus ning õigusriigi loomulik osa. Selliste õiguslike vaidluste lahendamiseks ongi seaduses vastavad toimimisviisid ette nähtud. Nüüd on Riigikogul võimalik presidendi põhjendusi kaaluda. Tarvidusel teeb kõigi seaduste põhiseaduslikkuse kohta lõpliku otsuse Riigikohus.”
Jaanus Karilaid: “President kasutas oma õigust seadus tagasi lükata, mis oli ka aimatav. Aga kuna ekspertarvamusi on pensionireformi kohta seinast seina, siis pean vähetõenäoliseks, et Riigikogu oma seisukohta muudab. Midagi uut president oma kommentaaris välja ei toonud. On mõistlik, et nii suurt tähelepanu pälvinud seaduse osas kujundab lisaks õiguskantslerile, Riigikogule ja presidendile seisukoha ka Riigikohus. Samas peame arvestama, et rahval on teise pensionisamba osas suured ootused. Inimesed soovivad suuremat valikuvabadust oma kogutud raha kasutamise osas.”
Marika Tuus-Laul: “Nüüd, mil apteekide probleem on lõplikult lahenemas, sest Magnumi omanik Margus Linnamäe on otsustanud kinkida oma Apotheka keti apteegid proviisoritele ning ka Euroapteek on viimas oma apteeke seadusega kooskõlla, tagades proviisoromandi, peaks EKRE ja Jaanus Karilaid oma apteegireformi tagasipööramise eelnõu Riigikogus tagasi võtma.
Kui nad seda ei peaks lähipäevil tegema, siis järelikult polnud nende mure apteekide võimalikus kadumises, vaid hoopis hirm, et nad ei saa enam kaitsta ravimimonopolide võimu ja omandit ning muid huve. Proviisoromandi kõrval on tähtis seaduspunkt ka hulgi ja jaemüügi lahutamises, et vähendada apteekide ärihuve ning tõsta pinnale rahva tervise kaitse.
Sest kui apteegi tegevuse üle omavad kontrolli hulgimüüjad, on neil vahetu huvi sundida apteeki ostma just oma vahendatavaid ravimeid, mis on kallimad ega lähtu patsiendi vajadusest. Viis aastat tagasi jõustunud ja 1. aprillil jõustuv reform on tunnistatud põhiseadusega kooskõlas olevaks ka õiguskantsler Ülle Madise poolt.”
Tõnis Mölder: “Olen korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et riigile võivad tulla seoses apteegireformiga suured kahjunõuded, mis võivad ulatuda kümnetesse miljonitesse. Sellele viitasime ka eelnõus, mida Riigikogu eelmise aasta lõpus arutas. Ühelegi osapoolele ei saa tulla selline samm üllatusena. Igal ettevõtjal on õigus pöörduda riigi vastu kohtusse, kui ta arvab et talle on liiga tehtud. Eesti on õigusriik ja sellistel puhkudel langetab otsuse kohus. Ma ei välista, et selliseid kahjunõudeid võib riigi vastu tulla ka teistelt turuosalistelt.”