Riigikogu konverentsisaalis toimub reedel Balti Assamblee (BA) majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjoni ning loodusvarade ja keskkonnakomisjoni istung, kus Balti riikide majanduskoostööna tulevad kõne alla ringmajandus ja digivaldkond, teatas parlamendi pressiteenistus.
BA loodusvarade ja keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et ringmajanduse osas arutatakse bio-, tekstiili- ja ehitusjäätmete ringlussevõtmist.
“Näiteks on prügilates lagunevad biojäätmed tekkiva metaani tõttu ohuks keskkonnale ja seetõttu ärgitab OECD riike, et need vähendaks biolagunevate olmejäätmete hulka. Käsitleme kohtumisel soovitusi, mille kohaselt tuleks julgustada investeerimist biojäätmete eraldi kogumisse ja käitlemisse ning tuleks toetada projekte, mis innustavad käitlema biojäätmeid säästvalt. Samuti tasub kaaluda prügilapiirangute ja biojäätmekeeldude kehtestamist,” rääkis Erki Savisaar.
Lisaks käsitletakse kohtumisel Balti riikide võimalikku ühist pandipakendisüsteemi.
“Kui Balti riigid suudavad välja töötada pandisüsteemi, avaks see võimalusi laiendatud koostööks teisteski jäätmete ringlussevõtmise valdkondades. Jäätmekäitluse regionaalsed projektid muudavad ka majanduse elujõuliseks,” rõhutas Savisaar.
BA majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul võttis assamblee eelmisel aastal vastu rea digikoosööd puudutavaid soovitusi.
“Üheks soovituseks oli piirkondliku lähenemisviisi kujundamine tehisintellekti ja muude uute tehnoloogiate arendamise suhtes. Ja koostööd on vaja, sest üksikprojektid on kallid. Pealegi toetab EL regionaalseid algatusi ning ühisrakendusi ja -projekte tuleb arutada enne kui ELi rahastamiskavad rakenduvad,” märkis Sester.
Digikoostööst rääkides tõi Sester esile ka X-tee andmevahetuse.
“Piiriülese teabevahetuse potentsiaali ei saa alahinnata ja kolm Balti riiki peavad koos pingutama, et luua meile ühine digitaristu, mis hõlmaks e-riigi projekte eri valdkondades,“ sõnas Sester.
Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. Eesti on tänavu assamblee eesistujariik.
Kuuldes kiidulaulu pandipakendile ajab.. (tekivad kerged seedehäired). Igasugune plastpakend millesse kaup on pakitud on hinnaline ja on koos kaubaga tarbija poolt välja ostetud. Et plastmassi näol on tegemist tööstustoorainega tahaks teada, kuhu on võimalik plastmaterjali jäägid – sh ka plastpakend ilma pandimärgita -ümbertöötlemiseks müüa? Sama küsimus kerkib puidu-, paberi-, kanga-, klaasijäätmete jm. kohta. Rehvijäätmed seisavad ladudes kasutult – korraldage ajurünnak materjalidele kasutusotstarbe leidmiseks. Rehvid saab nt jahvatada ja vulkaniseerida kõnniteeplaatideks jne, jne.
Pandimärgi olemasolul tuleb pakendi eest tasuda topelt. Justkui trahvi ettemaksu nõue selle eest, et pandipakendit kogumispunkti ei anna. Kahtlemata põhiseadusega mitte kooskõlas olev hõlptulu teenimise viis.
Näide vanapaberi kasutusvõimalusest:
10 kg vanapaberist saab valmistada 0,3 kuupmeetrit soojustusvilla, koguse hinnaga 13,5€. Kui inimene saab kogumispunktist 1 kg vanapaberi äraandmisel nt 10 – 15 senti kasvab soojustusvilla maksumus vähesel määral kuid makulatuuri äraandjal tekkib emotsionaalne rahulolu hästi korraldatud ringmajandusest. Ajalehtede tiraaž hakkab kasvama, hakatakse eelistama paberpakendeid…