Minister Mailis Reps osales täna Brüsselis haridusministrite nõukogul ning kohtus eesti tõlkide, tõlkijate ja õpetajatega. Samuti arutas minister Reps Euroopa Komisjoni tööhõive voliniku Nicholas Schmitiga oskuste kaasajastamisega seonduvat.
Haridusministrid vahetasid mõtteid ajude ringluse teemal, tuues selle juures välja nii positiivseid kui negatiivseid külgi. „Täna olemasolevad võimalused õpirändeks ja tööalaseks liikuvuseks Euroopa Liidus on väga head ning need aitavad kaasa erinevate pädevuste ja oskuste arengule. Teisalt on see tekitanud aga olukorra, kus kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud kipub liikuma ühtedest piirkondadesse teistesse, mistõttu on vaja teha tööd nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil selle nimel, et saavutada ajude tasakaalustatum ringlus,“ möönis minister Mailis Reps.
Arutelu käigus leidis minister Mailis Reps, et oluline on välja selgitada, miks inimesed soovivad lahkuda kodukohast ning mis neid tagasi koju tõmbab. Reps rõhutas kolleegidele, et tagasi pöördumise soodustamiseks on oluline nii tasemel ja kaasav haridus kui ka erinevaid toetus- ja stipendiumilahendused. Samas tõdeti, et kõrge kvalifikatsiooniga inimeste tasakaalustatud liikumise soodustamine on väljakutse Euroopa Liidule tervikuna.
Ministrite töölõunal arutati kliimamuutuste ja keskkonnaga seonduvate teemade käsitlemist haridus- ja koolitussüsteemides. Ministrid jagasid arutelu käigus oma riikide kogemusi ning tõdesid, et oluline on suurendada elanike keskkonnateadlikkust ning edendada süsteemset keskkonna- ja säästvat arengut toetavat haridust.
Euroopa Komisjoni tööhõive volinikuga arutati oskuste kaasajastamisega seonduvat
Minister Mailis Reps tunnustas kohtumisel uue voliniku Nicolas Schmiti plaane kodanike oskuste kaasajastamisel. “Kõige vajalikum oskus tänastes tööturu tingimustes on õppimisoskus,” ütles Reps Brüsselis. Tema sõnul paistab Eesti teiste riikide hulgas positiivselt silma viimastel aastatel täiendkoolitustel osalevate täiskasvanute arvu märkimisväärse tõusuga. Volinik märkis, et Eesti on väga hea digioskuste ja täiskasvanuhariduse edendamises ning teda huvitas see, milliseid samme oleme selle saavutamiseks astunud. Kohtumisel puudutati noorte-garantiiga seonduvaid küsimusi ning lisaks arutleti kutseharidusalase koostöö ja Euroopa tasandi visiooni üle, kuna märtsis on komisjonist oodata vastavasisulist ettepanekut.
Minister tervitas Brüsselis töötavaid õpetajaid ja tõlke
Pärastlõunal kohtus minister Brüsseli Euroopa Koolides töötavate eesti keele õpetajatega ning eesti keele suulise ja kirjaliku tõlke üksustega. Kohtumisel õpetajatega vahetati mõtteid eestikeelse õppe üle Euroopa Koolide süsteemis ning arutati aktuaalseid haridusteemasid. Euroopa Koolide süsteem on ametlik haridusasutuste süsteem, mis võimaldab pakkuda ühtset emakeelset haridust. Täna õpib üle Euroopa nendes koolides 226 eesti õpilast, kellest Brüsselis 160. Eestis tegutseb Tallinna Euroopa Kool alates 2013. aastast ning seal õpib ligi 300 õpilast.
Kohtumisel Euroopa Liidu Nõukogu tõlkidega avaldas minister Reps neile tänu terminoloogia alal tehtava töö eest, Euroopa Liidu ametlike dokumentide ja kõnede emakeelde tõlkimise ning eesti keele kõrge taseme hoidmise eest. Lisaks arutati tõlkidega erinevate tõlkimist lihtsustavate digilahenduste kasutamise üle nii keeleõppes, hariduses laiemalt kui ka igapäeva töös.
Kui õpitakse koguaeg nupulevajutamise kunsti ja uusi erialasid, jääb info mõtestamine täiesti unustusse –
kokkuvõtete tegemine,ülevaade, sorteerimine = filosoofia. Seega kujunebki üsna kiiresti mõttelage sehkendav emotsionaalne idioodistumine. Päevast päeva sekeldab selline ringi, loob moebründide abiga oma Mina” mida pole ega leia kah ja otsimiseks pole aega ,mõtlemine on pinnapealne ja vajaduspõhine = kujuneb varsti lisaks ka uus eriline liik emotsionaalsele idiotsimile lisaks päris. Loetud teksti ei mõista kui see on üle 4 lause pikk ja lause üle 3 sõna.
MUIDE, MIKS ETV ENAM TEATRIETENDUSI EI VAHENDA ? MAKSAVAD ?! Nõukaaal OLID NEED IGAL NÄDALAL 1-2 x.
SAMUTI OoPERIT, BALLETTI, OPERETTI ? Kasvõi siiski kui tükk teatrist maha võetakse võiks ta telesse tulla.
ETV 2 2/3 multikaid on küll raiskamine. Ka vanad filmid, saadete lõputu kordamine on tüütu. Ka lollid filmid ja
mannetud saatekesed. AINSAD TÕESTI HEAD ON OLNUD DOK. FILMID LOOMADEST, POSITIIVSES VÕTMES. KA METSAST, PUUDEST.
SELLE EEST MA KIIDAN JA TÄNAN !!!
koguja3
Igal asjal on oma aeg
1 Igale asjale on määratud aeg,
ja aeg on igal tegevusel taeva all:
2
aeg sündida ja aeg surra,
aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
3 aeg tappa ja aeg terveks teha,
aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
4 aeg nutta ja aeg naerda,
aeg leinata ja aeg tantsida;
5 aeg kive pilduda ja aeg kive koguda,
aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
6 aeg otsida ja aeg kaotada,
aeg hoida ja aeg ära visata;
7 aeg rebida ja aeg õmmelda,
aeg vaikida ja aeg rääkida;
8 aeg armastada ja aeg vihata,
aeg sõjal ja aeg rahul.
9
Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb?
10 Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad
sellega endid vaevaksid.
11 Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud
ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd
algusest lõpuni.
12 Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu
nautida.
13 On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua
ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast.
14 Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole
sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda,
et teda tuleb karta.
15 Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud.
Jumal otsib möödunu taas välja.
Kohus on Jumala päralt
16 Ja veel nägin ma päikese all kohtupaika, kus oli ülekohus, ja
õiglusepaika, kus oli üleastumine.
17 Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest
igal asjal ja igal teol on oma aeg.
18 Ma mõtlesin südames: See on inimlaste huvides, et Jumal neid
läbi katsub ja et nad näevad, et nad on iseenesest vaid loomad.
19 Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega – neile
kõigile sünnib sama: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on
ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust looma ees, sest kõik on
tühine.
20 Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle
põrmuks.
21 Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas loomade
hing vajub maa alla?
22 Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on
oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda
nägema seda, mis on pärast teda?