Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus Riigikogus, 12.03.2020

Jüri Ratas Riigikogus Foto: Sander Ilvest/Scanpix

Lugupeetud Riigikogu esimees!
Austatud Riigikogu liikmed!
Head Eesti inimesed!

Eestis on praeguse seisuga tehtud 464 COVID-19 viiruse testi ning teadaolevalt on meil 16 viirusesse nakatunut. Terviseamet on nendega tihedas suhtluses ning nakatunute olukord on asjaolusid arvestades hea. Senised viirusjuhtumid on olnud seotud peamiselt riskipiirkondades reisimisega ning alles eilne päev tõi teateid nakatumisest kontakti tõttu Eestimaa pinnal.

Terviseamet hindab praegu koroonaviiruse üksikjuhtumite Eestisse sissetoomise riski väga kõrgeks, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosust keskmiseks kuni kõrgeks ning haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosust endiselt madalaks.

Samas peame me olema valmis olukorra kiireks muutumiseks ning viiruse laiemaks levikuks. Maailma Terviseorganisatsioon WHO hindas eile koroonaviiruse COVID-19 olukorra pandeemiaks ehk ülemaailmseks epideemiaks. Hinnangu juures väljendasid nad oma muret haiguse tõsiduse ja kiire leviku pärast ning selle peatamiseks on organisatsiooni hinnangul vaja otsustavat rahvusvahelist koostööd.

Meie terviseamet on juba tõstnud tervisesüsteemi valmisoleku tasemele number 1, et olla valmis negatiivseteks arenguteks. Valmisoleku taseme tõstmine tähendab, et kiirabi ja haiglad on asunud täiendama varusid ja laiendama koroonaviiruse testimise võimekust.

Tervishoiusüsteemi ja ametkondade valmisoleku kõrval on endiselt väga oluline iga inimese enda personaalne panus. Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguse sümptomitega inimestega. Eriti peaksime hoidma oma eakaid lähedasi ja hoiduma hingamisteede haigusi põdedes nende külastamisest.

Pärast haiguse leviku riskipiirkonnast naasmist tuleb oma tervist 14 päeva jooksul jälgida ning palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt ja vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirusesse nakatumise kahtlus võib olla põhjendatud, kui inimene on viibinud hiljuti haiguse levikupiirkonnas ning tal esinevad ka haigusele iseloomulikud sümptomid.

Juhin tähelepanu ka sellele, et need ja teised terviseameti soovitused on hoolikaks täitmiseks. 14 päeva tuleb tõepoolest veeta kodus ja vältida kaupluses käimist, kinos ja teatrietendusi või kohtumisi sõpradega. Seda tuleb vajadusel tuletada meelde ka oma lastele või vanematele, ametikaaslastele, naabritele või sõpradele. Siin pole kohta eestlaslikule tagasihoidlikkusele, teiste riikide kogemus näitab, et ajutine eraldumine aitab pidurda viiruse levimist kõige tõhusamalt.

Terviseameti riskihinnangu kohaselt on koroonaviiruse riskipiirkonnad praegu Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Sellele lisaks on välisministeerium andnud soovituse vältida võimalusel reisimist Jaapanisse, Singapuri, Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Egiptusesse ja Iisraeli. Samas püsib oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjualadele ka teistes riikides.

Kõikidele haiglatele on antud juhised COVID-19 nakkuskahtlusega patsientidega tegelemiseks. Terviseamet on kaardistanud haiglate ja kiirabipidajate isikukaitsevahendite varud, sõlmitud on hankeleping respiraatorite varu täiendamiseks Eesti tootjalt ning samuti osaleme 20ne Euroopa Liidu liikmesriigi isikukaitsevahendite ühishankes.

Oleme hinnanud voodikohtade, sealhulgas intensiivravi voodikohtade arvu haiglates hetkel piisavaks, et koroonaviiruse võimaliku laiema levikuga elanikkonnas toime tulla. Kui haigete hulk suureneb, siis on võimalik rakendada valmisoleku järgmist taset, mis võimaldab piirata plaanilise abi kättesaadavust ja sellega haiglate võimekust suurendada. Lisaks on ravimiamet saanud ülesande kaardistada koostöös terviseameti ja Eesti Haigekassaga kriitiliste ravimite vajadused ning esitada ettepanekud täiendavate varude loomiseks.

Valitsus on veebruaris ja märtsis tegelenud intensiivselt koroonaviiruse levikust tingitud olukorra jälgimise ning sellele vajaliku reageerimisega. Olukord võib muutuda tundide ja päevadega. Meie jaoks on olnud esmane ja kõige tähtsam ülesanne tegeleda meie inimeste tervise ja heaolu kaitsmisega.

Selleks on Vabariigi Valitsus seadnud kuus eesmärki:

1. tõkestada viiruse edasist levikut Eestisse;

2. tõkestada viiruse kohapealset levikut Eestis;

3. tagada tervishoiusüsteemi suutlikkus viiruse tõrjeks ja sellest põhjustatud haiguse raviks;

4. tõsta inimeste teadlikkust viiruse leviku tõkestamisel ja sellest põhjustatud haiguse ravil;

5. tagada elanikkonna toimetulek viirusest tulenevate kaudsete mõjudega;

6. tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Mõne nädala eest rääkisime hädaolukorra ohust. Arvestades praegust maailma epidemioloogilist olukorda ja koroonaviiruse levikut Euroopas, kasvavaid ohte Eesti majandusele, ettevõtlussektori tarneahelate raskusi, sise- ja välispoliitilisi väljakutseid ning erinevate riigiasutuste senisest operatiivsema juhtimisstruktuuri vajadust, võib minu hinnangul selgelt öelda, et oleme tegelikult jõudnud hädaolukorda. Aga me saame sellest ühiskonnana ja igaühe kaasabil üle.

Täna hommikul otsustas Vabariigi Valitsus moodustada valitsuskomisjoni, mis juhib COVID-19 viiruse olukorraga tegelemist ning sellest tulenevatele rahvatervise- ja majandusprobleemidele lahenduste leidmist. Komisjoni ülesanne on tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine, riigi ja kohalike omavalitsuste sellealase koostöö korraldamine ning meie ressursside ja võimete koordineeritud kasutamine, võttes arvesse eelpool loetletud eesmärke.

Komisjoni koosseisu kuuluvad haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister ja välisminister, lisaks riigisekretär ning seda juhib peaminister. Komisjoni töö korraldamise tagab Riigikantselei.

Pärast valitsuse istungit toimus ka kabinetinõupidamine, kus otsustasime täiendavate meetmetena, mis kindlasti ei ole lõplik:

• lükata kruiisilaevade vastuvõtu edasi kuni 1. maini;

• lähtuda riigiasutuste töötajate, kohalike omavalitsuste, aga ka era- ja mittetulundussektori lähetuste ja sissetulevate visiitide korraldamisel välisministeeriumi soovitustest;

• anda Eestis avaliku ürituste loa taotlejatele soovituse lükata enam kui 100 osalejaga avalikud üritused edasi;

• panna terviseametile avaliku ürituse loa kooskõlastamise kohustus enam kui 100 osalejaga ürituse puhul ning hinnata ka juba väljastatud lubade juhistele vastavust;

• lükata alates tänasest edasi kõik riigiasutustes planeeritud ekskursioonid;

• avada 16. märtsist hiljemalt koroonaviiruse kriisitelefon numbriga 1247.

Kindlasti oleme valmis vastavalt olukorra muutustele ja ohuhinnangutele ka edaspidi pidevalt reageerima ning vajadusel uusi meetmeid kehtestama. Esimene valitsuskomisjoni kogunemine toimub täna kell 14.

Selle kõige juures on kindlasti väga oluline jälgida, et püsiks tasakaal meie inimeste vabaduste, ühiskonna üldise toimimise ja viiruse ohjeldamiseks vajalike sammude vahel. Tervisekriisil on oht paisuda laiemaks kriisiks, mis puudutab meie majandust, inimeste heaolu ja nende töökohtasid.

Nende küsimustega tegelemiseks toimub tihe koordinatsioon ja infovahetus ka Euroopa Liidu liikmesriikide ning institutsioonide vahel. Samuti tegin eraldi oma Läti, Leedu, Soome ja Rootsi ametikaaslastele ettepaneku luua meie büroode vahel koordineeriv mehhanism, mille kaudu vahetada informatsiooni riikide meetmetest viiruse leviku tõrjumisel.

Teisipäeval osalesin ka videokonverentsi kaudu Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide arutelul, mida juhtis ülemkogu eesistuja Charles Michel. Ohuhinnangud ja viiruse levikut piiravad meetmed võivad liikmesriikides küll erineda, kuid on palju asju, mille kohta saame üksteiselt õppida ning ühiselt ära teha.

Kindlasti on väga tähtis suunata rohkem ressursse tervishoidu ja teadustöösse, et kiirendada vajalike ravimite ja vaktsiinide väljatöötamist. Sellele on Euroopa Komisjon juba oma õla alla pannud. Samuti ei tohi me unustada Euroopa Liidu ning ka teiste riikide omavahelist solidaarsust ning peame hoiduma meditsiinivahendite ekspordipiirangutest, mis võiksid teha kahju parasjagu kõige raskemas olukorras olevatele riikidele.

Austatud riigikogu liikmed, head kuulajad!

COVID-19 viiruse levik ning samaaegne nafta hinna langus on tõsiselt mõjutamas maailma ja Euroopa majandusolukorda. Seetõttu on ka Eesti jaoks olemas mitmeid ohumärke. Senised majandusprognoosid enam ei kehti, aga uute ja kindlate ennustuste tegemine on praeguses olukorras ülimalt keeruline. Seetõttu peame olema valmis ka võimalikuks majanduskeskkonna oluliseks halvenemiseks ning isegi languseks. Valitsus teeb koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja institutsioonidega endast kõik, et suurem majandusolukorra halvenemine õnnestuks ära hoida.

Näeme, et praeguseks on koroonaviiruse levikust tingituna mitmed peamiselt turismiga seondunud majandussektorid juba kahjusid kandnud. Näiteks transport või reiside ning ürituste korraldamine. Samuti võivad ilmneda eratarbimise või välisnõudluse vähenemisest tingitud mõjud. Seepärast tuleb meil olukorda kaaluda ning tegeleda viisidega, kuidas juba kantud kahjusid pehmendada ning majanduskasvu toetada.

Selleks on nii Eestil kui Euroopa Liidul mitmeid erinevaid tööriistu, mida saame kasutada. Olgu nendeks siis kahju kannatanud sektorite fiskaalmeetmete kaudu toetamine või võimalike riiklike investeeringute suurendamine. Eelkõige vajame me kiire mõjuga ja hästi sihitud samme, mis loomulikult tuleb hoolikalt läbi mõelda.

Riigirahanduslikus mõttes Eesti hätta ei jää, sest meil on piisavad finantsvahendid ja vajadusel teistest riikidest oluliselt suurem võimekus ka laenata. Pean võimalikul olukorra halvenemisel esmajoones oluliseks keskenduda Eesti majanduse toetamisele ning elavdamisele, mitte kärpimisele.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on samuti öelnud, et nad on valmis kasutama kõiki vahendeid, et Euroopa majandus praegused tagasilöögid edukalt üle elaks. Euroopa Liit annab liikmesriikidele seoses haigusepuhanguga rohkem struktuurivahendite raha ette kätte, et liikmesriigid saaksid kiirendada tuge terviseabile, aga samuti panustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning tööturu toetamiseks.

Teisipäevase videokonverentsi arutelu käigus jäi samuti kõlama, et vajalik on otsustav tegutsemine ettevõtetele kindluse andmisel. Seda näiteks riigiabi meetmega ning stabiilsuse ja kasvu paktis lubatud paindlikkuse kaudu, et tagada ettevõtete konkurentsivõime ja kindlus tööturul ning vältida pikaajalist negatiivset mõju meie majandusele. Sellised sammud ning otsused on kindlasti Eesti huvides.

Austatud eestimaalased!

Välisministeerium jälgib meie välisesinduste kaudu teistes riikides kehtestatud meetmeid, uuendab reisihoiatusi ja tagab esinduste toimepidevuse kriisipiirkondades. Lisaks uurime võimalusi tõstatamaks koroonaviiruse leviku küsimus ka ÜRO Julgeolekunõukogus.

Välisministeeriumi reisisoovitused pole seejuures antud kergekäeliselt, vaid need tuginevad kahele põhimõttele – kodanikke informeeritakse riskipiirkondadest, kus viirusega nakatumise oht on kõrge. Samuti hoiatatakse võimalikest reisitõketest, mis on seotud nakkuspiirkondades liikumiskeeldude kehtestamisega.

Me kõik peame suhtuma neisse reisisoovitustesse tähelepanu ja vastutustundega. See puudutab lisaks puhkusereisidele ka töölähetusi. Oleme ka Riigikantseleis otsustanud kõik peaministri lähimal ajal planeeritud välislähetused edasi lükata või ära jätta. Ainsana on veel plaanis märtsi lõpus toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine, kus arutatakse muuhulgas kindlasti meetmeid koroonaviiruse tõkestamiseks.

Vältimatute reiside puhul on oluline need välisministeeriumi kanalite kaudu registreerida, et riik saaks vajadusel pakkuda tõhusat konsulaarabi ning osutada ootamatuste korral oma abi ja toetust. Viiruspuhangu algusest saati on olnud üks Eesti kodaniku evakueerimine, kui nakkuse algkoldest Hiinas aidati koju seal viibinud inimene. Meie saatkonnad on vajaliku abi pakkumiseks pidevas valmisolekus.

Väga austatud rahvasaadikud!

Ma tuletaksin siinkohal meelde oma hea ametikaaslase ning endise tervise- ja tööministri Riina Sikkuti eilseid sõnu Riigikogu infotunnis, et liigume praegu nii tervishoius kui ka majanduses eemale sellisest tavapärasest toimimisest, pigem olukordade poole, kus rakendatakse erakorralisi meetmeid. Ja sellises olukorras on infol, parimal teadmisel ja ekspertide kaasamisel veel tähtsam roll, et riskid maandada, abi osutada ning paanikat, mis tegelikult võimendab kahjusid, ära hoida. See ei ole kindlasti aeg poliitiliste lahingute pidamiseks, vaid koostööks, ühiste prioriteetide seadmiseks ja teadmispõhiseks otsustamiseks.

Seepärast pöördun ka kõigi teie poole, väga austatud Riigikogu liikmed. Haigused käivad ikka mööda inimesi, mitte mööda kive või kände, nagu teadis kõnelda vanarahvas. Seepärast ei sõltu ka nende vastu ühiskonnana võitlemine erakondade liikmelisusest või erakondade maailmavaatest.
Ma tänan teid, et olete olnud oma kommunikatsioonis läbimõeldud ja tasakaalukad ning riiki ja ametkondi seni astutud sammudes toetanud. Olen veendunud, et ka kõik teie olete kaalunud neid samu küsimusi ning vaaginud üsna sarnaseid lahendusi, mis ka valitsuse aruteludes on päevakorral olnud ning analüüsinud nende asja- ja ajakohasust.

Ma kutsungi teid kõiki üles praeguses olukorras kaasa mõtlema ja lahendusi pakkuma. Seda nii parlamendi komisjonide, fraktsioonide kui ka üksikliikmete poolt. Kindlasti on oma ettepanekud ja mõeldavad lahendused võimalik sõnastada ka Riigikogu vanematekogu tasandil, mis oleks kujunenud olukorrale vastu seismisel oluline ja vajalik panus. Ma tänan teid ka juba kõlanud mõtete eest, nagu oli näiteks Kaja Kallase eilne üleskutse.

Lõpetuseks olen ma väga tänulik kõigile Eestimaa inimestele, ametkondadele, kes on seni koroonaviiruse leviku jälgimise ning sellele vajalikel viisidel reageerimisega tegelenud. Loomulikult kõigile tervishoiutöötajatele ja politsei- ja piirivalveametile, kes on olnud selle võitluse eesliinil.
Samuti panen meile kõigile südamele, et hoiaksime iseenda ja oma lähedaste tervist ning mõtleksime oma käitumise läbi ka end ümbritsevate inimeste osas. Seda eriti riskigruppidesse kuuluvate eakamate inimeste või teiste nõrgema tervisega kaasmaalaste osas.

Ma kinnitan teile siit auväärsest Riigikogu kõnetoolist, et kui tegutseme kõik koos ja igaüks eraldi pingutades, rahulikult mõeldes ning kainelt kaalutledes, üksteisest lugu pidades ning ühiskonnana panustades, siis saame ka praegusest keerulisest olukorrast üle.

Soovin jõudu ja tervist Eestimaa inimestele ja Eestile!

10 kommentaari
  1. Ülimalt 6 kuud ago
    Reply

    hale sõnavõtt. Näitas täielikult jahukoti Jurka otsustusvõimetust rusikas lauale lüüa. Muidugi on võimalik, et teda hoidsid tagasi HeVaSe ja MaHe, kuid pigem on konks ikkagi Jurkas endas. Pidev edasilükkamine ja tegevusetus.
    Ometi on juba mitu nädalat selge, et PIIR TULEB PANNA KINNI! Välja saab, sisse mitte. Ja kui, siis iga sissetulija peab 3 nädalat viibima üksikkongis pideva valve all. Võõrastel kodanikel ja kodakondsusetutel aga keeld peal kuni mujal pole kõik korras.
    Mitte ükski lennuk, laev, rong, buss, auto ei tohi üle piiri liikuda. Ka jala mitte. Selle tõejelks tuleb piirile panna pidevad patrullid, et naabrid oleks teineteise vaateväljas.
    Saame küll kahju, kuid asi väärib küünlaid. Pealegi oleks see suurepärane õppus juhuks, kui vankad meid ründavad.

  2. !!! 6 kuud ago
    Reply

    KUI TE IKKA TÕESTI TAHATE? EAKATE JA KROONIL. HAIGUSTEGA = RISKIGRUPPIDE TERVIST HOIDA, SIIS
    OLEKS KENA, KUI RESPIRAATOREID JAGATAKS NEILE JUBA PRAEGU !!!
    =ON MÕISTUSEVASTANE, ET NAD PEAVAD ENNE HAIGEKS JÄÄMA, SEEGA HAIGUST MINGI AEG LEVITAMA JA SII TULEB KOJU KIIRABI, RESPIRAATOR NINA OTSAS.
    SEE, ET ARSTIDELE JA KIIRABILE JAGATAKSE ON SELGE JA HAIGLAD LADUSTAVAD, AGA RISKIGRUPID PEAKSID NEED IKKA KÕIGEPEALT SAMUTI SAAMA.
    KAS MEIL EI OLE RESPIRAAT. TOOTMIST EESTIS ÜLDSE? VÕ KUI ON, KAS EI SUUDETA SEDA SIIS TÕESTI LAIENDADA. TÖÖTUID JU ON. SEE ON JU NII LIHTNE ASI. KUI ÕPETAME MAAILMA ELAMA JA DIGITALISEERUMA, PEAKSIME SUUTMA 2 PÄEVAGA RESPIRAAT. JA DESINFITS, VAHENDEID TOOTA.
    KUI NÜÜD ON HÄDA JA ERIOLUKORD, PEAKS VALITSUSEL OLEMA VÕIMALIK KA ETTEVÕTTEID SUNDIDA
    MIDAGI TOOTMA JA LAIENDAMA TOOTM.

  3. kärg 6 kuud ago
    Reply

    SAMUTI ON TEADA, ET VENES ON ÜSNA TÕHUSAID SARS-i VASTASEID RAVIMEID. KOROONA ON AGA SARSI KOPSUVORM. EHK AITAKSID NEED. KAGOCEL – SARS-i ,gripi herpese.VAFIRONAL- nha ja limaskestade herpesinf.,SARS,gripi põhjalik ravi ja AMIXIN -SARS, gripp, ravi ja profül. fekt.suur.
    ARBIDOL- gripile ja pole nii mürgine kui Tamiflu, ka SARS-ile võib olla osa bronhide ja kopsude patol.kombineerit.ravist. INGAVIRIN SARSi gripi adenoviiruse. TEEB NEID PHARMASTANDARD.
    Püüdsin seda ka rääkida mitmele Teie ametnikule, aga mulle teatati, et kõik tehakse ja teatakse juba kõrgemal pool ja arutatakse ja võetakse abinõud jms.
    Respiraatorite asja lubati edasi öelda, aga miks ma ei usu, et öeldakse …?
    EGA MA VÄGA LOLLI JUTU RÄÄKINUD POLE, KÕIK MIS KOMMENTEERISIN 2 NÄDALA EEST, TEETE TE PRAEGU.

  4. j'rg 6 kuud ago
    Reply

    IKKA EI SAA ARU, KUIDAS TOETATAKSE RISKIGRUPPE, KUI NAD HAIGESTUVAD VÕI KODUKARANTIINIS???
    KES, MILLISES KAITSERIIETUSES ,MIS ASUTUSEST ON KOHUSTAT.NEID ABISTAMA. KOV-ide TEENISTUJAD, VEAN KIHLA, KEELDUVAD SEDA TEGEMAST. AG PUHAST PESU JA RAVIMEID, TOITU, VEIDI KORISTAMIST
    VAJAVAD, K{UTMIST / KES TEKTAKS NEILE PUHURIGA ELEKTRIRADIKAD_ NEIL EI OLE JU RAHA. KA ARVUTIT V}I OSKUSI TELLIDA ARVUTIGA TOITU UKSE TAHA. KES JALUTAB LEMMIKLOOMA.TULEKS NAD KOKKU VIIA LOMMAK.SELTSIGA. KOV SEDA TEGEMA EI HAKKA JA ISE EI OSKA.SIIS LOOMAJALUTAJATELE RESPIRAATORID KUI VABATAHTLIKKE APPI TULEB, SEST HAIGE V}I HAIGUSKAHTL.INIMESEGA PUUTUVAD NAD KOKKU LOOMA {U{LEANDMISEL.
    KOIL SELLISED PISIASJAD TULEB KONKREETSELT ! ARUTADA.
    MAAKONNAHAIGLATESSE EI OLE M}TET NEID SUREMA VIIA. PUUDUB KOMPETENTS. JA MITU INIMEST UHES
    RUUMIS VIIRUSE KONTSENTRATS. TOUSEB SUUREKS ET RAVIL POLE MOTET.
    MILLISTEL HAIGLATEL ON ULDSE VOIMALUS ISOLEERIDA ERALDI JA SELLINE VENTILATS. MIS TAGAB VIIRUSE TOELISE VALJATOMBE MITME HAIGE PUHUL

  5. jarg 6 kuud ago
    Reply

    SOOVIKS KA TEADA / OSTETAKSE KOKKU TOITU JA WC PABERIT. KAS ON OODATA POODIDE SULGEMIST_
    {KSIKPENSION@RIL POLE RAHA KOKKUOSTUKS, SUURT K{LMIKUT EGA AUTOT .
    SELLEKS ONGI RESPIRAATORIT TALLE VAJA ET HAIGUSE LEVIDES POODI MINNA JA SOITA SINNA BUSSIS RONGIS
    KA POLE NEIL RAHA OSTA ETTE MITME KUU RAVIMID JA TOIDULISANDID, VITAM.
    KUIDAS SEDA KAVATSETAKSE KONKREETSELT LAHENDADA._

  6. to ulimalt 6 kuud ago
    Reply

    Eks nad seda hakka tegema ka, siis kui olukord on juba nii hull kui mujal.
    Millegip’rast ennetada seda ei taheta. Ikka tagantg’rele kuulatakse meiesuguste plebeide tarkust.

  7. jarg 6 kuud ago
    Reply

    ON TAIMI, MILLEL VIIRUSEVASTANE TOIME. OLEKS KENA KUI UURITAKS V@LJA, MILLISED AITAVAD KOROONA PUHUL, M}TLEN MASKILE NENDE LEOTIST KANDA EGA TEKITA VERER}HKU, MIGREENI EGA ASTMAT.
    SEST KUI RESPIRAATORIT POLE, NO SIIS TULEB ISE MINGI MASK VALMIS M:KERDADA JA TAIMET}MMISEGA
    VATT SEEST IMMUTADA VMS.
    SEE EI OLE JU NII KEERULINE

    • Elmer Hill 6 kuud ago

      PEA?ministri tähtsat kõnet ei kandnud EESTI RAHVUSringhääling isegi üle.ERR-i VEEL? boss keegi Roosa või oli see Roose, ilkus, et vaadake arvutist, TV-st lasi tema multifilme!Kui paljud inimesed seda arvutist vaatasid, nägid, said näha?
      Mis Eestis toimub, Sm.Peaminister?

    • Ega 6 kuud ago

      see pedesots Roose mullegi meeldi aga mingit mõtet Jurka sisutühja ila pole ka üle kanda. Ikka arutame, uurima, moodustame komisjone jne. KURAT! Vaja on võim anda ÜHELE otsustuskindlale isikule, et ta ütleks PIIR KINNI!
      Ei mingeid ajuvabu komisjone, mis jauravad ei tea millest aga vajalikku otsust ei järgne. Kõik jääb hiljaks.
      Oleks Jurka otsustusvõimeline, siis ootaks talt iga sõna. Seda aga pole. Luggee tema vastuseid riigikogu küsimustele. Muidugi on ka need lollid aga Jurka vastused isegi alla nende taseme.

    • Marko 6 kuud ago

      Sa oled tõesti haige inimene!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.