Tartumaal Elva vallas asuva Valguta raamatukogu Koruste haruraamatukogu hoidja Maie Loot on selle valdkonna üks teenekamaid kultuuritegijaid. Ta hoolitseb selle eest, et kogukonnas elu mitmekülgne ja huvitav oleks, uurib ja tutvustab paikkonnaga seotud tuntud inimeste elu ja tegevust. Proua Looti ei jäta ükskõikseks ka poliitika.
Koruste koolimaja ehitati 19. sajandi keskel. Lapsed õppisid siin kuni neljanda klassini. Samapalju aastaid on siin õppinud ka Maie Loot. Alates 1965. aastast kuni praeguseni töötab Maie kunagises koolihoones asuva raamatukogu raamatukoguhoidjana. Usutluses Kesknädalale meenutas Maie oma isa Aleksandrit, kes oli Valguta kolhoosi sepp, kelle elust ja tööst teleajakirjanik Rein Järlik telesaate tegi. Sepalõõtsa on tõmmanud ka Maie ise. „Minu lapsepõlv möödus Lapetukme külas. Kust see nimi tulnud, seda täpselt ei tea. Näiteks Valgutat kutsuti kunagi Vilgutaks,“ räägib ta. Veel tuleb Maiele meelde, kuidas ta isa Rõngu jõest vähki püüdmas käis. Käe urgu ajas ja vähi välja tõmbas.
Kool asutati Korustes 1786. aastal. Praeguseni säilinud koolimaja ehitati 1900. Maie Loot on korraldanud kuus Koruste kooli kunagiste õpilaste kokkutulekut. „Kokkutulek on plaanis korraldada ka tänavu augustis. Eriolukord on ehk selleks ajaks lõppenud. Mitmeid sündmusi tuleb sel põhjusel siiski ära jätta.“
Maie rääkis Koruste koolis õppinud tuntud inimestest. „Siin õppis näiteks kuulus kunstnik Elmar Kits. Elmar Kitse ennast ma näinud pole, tema lähedasi aga küll. Näiteks pojapoeg Jaan Kits tõi Elmar Kitsele pühendatud kultuurisündmuse ajaks avatud näitusele mitmeid kunstnikuga seotud esemeid. Raamatukogu lakke meisterdas ta aga lühtri.“
Kusta Toomi mäletades
Maie Loot on koostanud kroonikakaustasid Koruste kogukonnaelu ja siit pärit kuulsate isikute kohta. Ühes kirjatöös on juttu omalaadse käekäiguga ajakirjanikust ja kirjanikust August Toomingasest ehk rahvasuus Kusta Toomist (1892-1973), kes koolis ei käinud, kuid luges kaheksa aastaselt juba kõike, oskas võõrkeeltest, vene, saksa ja prantsuse keelt. Oma onnilaadsed elumajakesed ehitas ta endale ise. Kusta Toom kirjutas lugusid ajakirja „Tõrvik“, mida ta ka ise toimetas ja trükkis. Veel alustas ta ajalehe „Otepää teataja“ väljaandmist. Ta on kirjutanud ka viis romaani, ühe jutustuse ja kaks näidendit.
„Ma olen Kusta Toomi näinud. Loomult oli ta erak. Käis ikka minu pool, küsis kartulit ja piima. Samas ta mõneti inimestega ikka suhtles. Kui Koruste koolimajas kinofilme näidati oli kombeks mitte enne alustada, kui Kusta kohal pole,“ jutustas Maie. Ta näitas ka fotot, kus ta on koos teleajakirjanik Mati Talvikuga, kes Kusta Toomist saate tegi.
Maie Loodi töölaual on erinevad ajalehed, sealhulgas ka Kesknädalad ja Keskerakonna valimislehed. Koruste kogukonnaelu eestvedaja on Keskerakonna nimekirjas kandideerinud nii Rõngu kui ka Elva vallavolikogusse. „Mind kutsus erakonda Keskerakonna Rõngu osakonna juhataja Vello Tattar. Esimene avaldus läks mul tegelikult kaduma. Siis kirjutasin teise ja nii olen Keskerakonna liige 2009. aastast. Mulle meeldib Jüri Ratase valitsus. Meie peaminister oskab esineda ja oma seisukohti väljendada, on igatpidi tark ja tegus riigimees. Võimekas, kogenud ja hooliv poliitik on erakonna Tartumaa piirkonna nüüdne juht Marika Tuus-Laul“.
Mitte ainult memmetantsud
„Mulle meeldivad elulooraamatud ja kriminaalromaanid. Fantastika mind aga ei huvita,“ ütleb Maie Loot oma lugemiseelistuse kohta. Legendaarsetel Võrtsjärve mängudel on Maie Loot osalenud piisavalt edukalt ka malevõistlustel. Mõndagi vastast õnnestus tal võita. Ta lööb kaasa ka tantsrühmas „Valguta lõbusad moorid“, mis kasvas välja võimlemisrühmast. „Tantsud ja muusika mõtleb välja juhendaja Anita Pavlova. Me tantsime mitte tüüpilisi memmetantse vaid hoogsaid tantse. Möödunud aastal esinesime ka Eesti Rava Muuseumis. Olime kaastegevad ka Anita Pavlova lavastatud vabaõhuetendusest „Mustlaslaager läheb taevasse,“ milles osalesid ka ehtsad mustlased. Sõiduriistadeks on Maie Lootil olnud võrr, mootorratas ja erinevad autot.
Hiljuti 75. sünnipäeva tähistanud Maie Loot on pälvinud mitmeid tunnustuskirju, sealhulgas tänuavaldus Tartu maavanemalt Esta Tammelt, aukirjad Rõngu ja Elva vallalt, Keskerakonnalt. Viimaseks väärikaks väärtustamiseks oli tunnustuskiri kultuuriminister Tõnis Lukaselt.
Jaan Lukas