Iga kriis toob esile kitsaskohti, kuid annab samas võimalusi töötada välja innovatiivseid lahendusi, ütleb Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Marek Jürgenson parlamendis esimese lugemise läbinud seaduse eelnõu kohta, mis võimaldab parlamendil viia läbi kaugosalusega istungeid.
“Eriolukord lõi Riigikogu töörütmi pisut segamini,” nendib Marek Jürgenson. “Üheltpoolt oli saadikutel vaja käia komisjonides ja istungite saalis tavapärast tööd tegemas. Teisalt oli mõistetav ka nende inimeste otsus, kes soovisid lähikontakte vältida. Seetõttu oli ladusa tööprotsessi tagamiseks vaja sõlmida fraktsioonidesiseseid ja fraktsioonidevahelisi erikokkuleppeid.”
Marek Jürgensoni sõnul lõi Riigikogu Kantselei kiiresti võimaluse interneti vahendusel koosolekuid pidada ja komisjonid said oma tööd virtuaalsel teel jätkata. “Siiamaani oleme suures saalis kiireloomuliste eelnõude hääletamisega operatiivselt hakkama saanud, kuid tulevikku silmas pidades on vaja välja töötada püsiv lahendus, mis annab kõikidele Riigikogu liikmetele võimaluse seadusandlikus protsessis kaasa lüüa,” selgitab Marek Jürgenson.
Seaduse eelnõu 176SE vastuvõtmise korral saavad Riigikogu liikmed ja teised Riigikogu istungil osalevad isikud osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata. Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui Riigikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, protestid, hääletamine ja muud toimingud) ning võimalus anda teada nende tegemise takistusest.
“Kaugosalusega istungi toimumise otsustab Riigikogu juhatus kaalukate põhjuste olemasolul,” rõhutab Marek Jürgenson. “Kaugosalusega istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole koosseisust. Kaugosalusega istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem.”
Marekiga nõus. Kogu riigikogu eriolukorra lõpuni kindlasse kohta valve alla ja las targutavad ja vaidlevad ja hääletavad. Siis ei saa väljastpoolt mingi satikas sisse pugeda. Ja ei lase enam Õudukal Itaaliasse sõita! Samuti on rahul Tõlgendaja-Ülle ja Viha-Kersti.
Eks see viirus segab väga valitsuse tööd aga õnneks on meil tubli valitsus. Eelnevalt on palju head ära tehtud ja reformierakondlaste poolt tehtud vigu parandatud.Me elu hakkas just ülespoole minema paremuse suunas. Keskerakondlased on alati hoolinud inimestest. Meil on veel ka teine viirus mis levib Reformierakonna tagatoast laimu ja valesüüdistuste näol mis ka rikub inimeste tervist segab nende tööd.
Meie asjaõigusseaduse raamistik kujundati Paul Varuli eestvedamisel Saksa seaduse alusel. Kuid Saksa elamumajanduse ja kinnisvara õigusraamistik põhines eraomandusele ajalooliselt väljakujunenud tingimustes.
Eesti elamumajandus ja kinnisvaraga seonduv, arenes sotsialismi tingimustes erinevalt Saksamaast. Eraomanduse tekkimine, reformimine, sundüürnikud, tagastamine, paneelmajade ehitamine, magalate kerkimine Õismäele ja Lasnamäele, korterite erastamine, kus ei tagatud võrdset kohtlemist – need asjaolud tekitavad ka praegu kaasomandi eseme valitsemise, kasutamise otsustamisel ja lahenduste otsimisel jätkuvalt probleeme. Seaduseandja ei tee vahet 12 korteriga ridaelamu ja üle 200 korteriga korruselamu vahel. Olulised erinevused on ka linnades 50-ndatel püstitatud kivimajade ja magala paneelmajade vahel. Paneelmajde puhul on välisseinte soojustamisel kõrgemad näitajad ning nendel on seetõttu eelised KredExi toetuse saamisel. Kivimajad ei suuda nendega konkureerida.
Sellest tingituna otsustasime teiste korteriühistute toetusel teha seaduseandjale ettepanekud läbi advokaadibüroo NOVE, Justiitsministeeriumi, EKÜL, Omanike Keskliidu, Kinnisvara Haldajate Liidu, et suurendada korteriomanike õigusi kaasomandi kasutamise ja valitsemisel. :
Suurendada korteriühistute õigusi kaasomandi valitsemisel, kasutamisel ja otsustamisel, andes korteriühistutele suuremad õigused.
Õiguste suurendamine on oluline pööninguruumide, parklate ja keldrikorruse ruumide ratsionaalses ärakasutamise korraldamiseks. Kohtu koormamine antud küsimuste lahendamisel, pole andnud oodatuid tulemusi, kuna kohtud ei suuda süveneda ja hinnata korruselemute seisukorda, arenguid ja korteriomanike enamuse ootusi.
Kavatseme tegutseda ning edastada oma ettepankud eelnõude koostajatele ning otsustajatele.