„Troonide mäng“ Lüganuse vallas

Vaatamata sellele, et nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on põhiteemaks Covid-19 levik, algas kõige selle taustal väikeses Lüganuse vallas „troonide mängu“ uus hooaeg. Oleme seda troonide mängu kõrvalt jälginud juba tükk aega, mistõttu avaldame selle kohta paar mõtet.

Esmalt tasub siiski meelde tuletada, millega kulmineerus Lüganuse valla „troonide mängu“ eelmine hooaeg. Möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses nõudis Lüganuse vallavolikogu Reformierakonna fraktsioon järjepidevalt vallavanema umbusaldamist, seoses Kiviõli 1. Keskkooli direktori vallandamise looga. Volikogus kukkus umbusaldus läbi. Tookord pakkus vallavanem Viktor Rauam vallandatud direktorile isegi kompromissi. Võimalust naasta ametikohale, et koolis oleks õppeaasta lõpuni tagatud stabiilne õppeprotsess. Siiski tingimusel, et koolijuht loobub hagist vallavalitsuse vastu.

Mäletatavasti püüdis Reformierakonna fraktsioon ka eelmisel „troonide mängu“ hooajal tavapärast töösuhte lõpetamist keerata poliitiliseks mänguks, mis aitaks naasta neil võimu juurde. Tookord väitsid kooli endine juht ja reformistid, et asi ei ole poliitiline. Veelgi enam, väideti kui ühest suust, et kooli saatus on endisele juhile väga tähtis. Selle kohta andis koolidirektor (juba endine) Põhjarannikule 29. veebruaril antud intervjuus järgmise kommentaari: „Minule ei olnud see mingi kompromiss, sest ma ei saanud aru, mis minu huvid siin võiksid olla.“ Seega tekib küsimus, kas tähtis oli kooli saatus või tuli ikkagi mängu poliitika?

Nüüd, kui riigis kuulutatud välja eriolukord, esitasid reformierakondlased umbusaldusavalduse Lüganuse vallavolikogu esimehele uuel põhjusel. Kuna häälte kaalukauss peale Enno Vinni poliitikast lahkumist on taas pöördumas opositsiooni kasuks, siis olenemata keerulisest ajast riigis oli vaja kohe hakata näitama enda võimujanu, ehk „tõelist hoolivust“ valla käekäigu üle.

Vallavolikogu esimees Dmitri Dmitrijev otsustas eriolukorra lõppemiseni käsitleda volikogu istungitel ainult ajakriitilisi küsimusi, mille edasi lükkamine on võimatu või võib tuua vallale suuri kahjusid. Praegusel keerulisel ajal on esmatähtis kaitsta kõigi inimeste tervist ning mitte võtta rumalaid riske. Päevakorda ei olnud lisatud ühtegi punkti, mis näeksid ette kas volikogu aseesimehe või volikogu ühe komisjoni aseesimehe puudumise tõttu nende ametikohtadele uusi isikuvalimisi. Pealtnäha mõistlik otsus, kuid see aktiveeris Reformierakonna poliitikud, kes panid selle volikogu esimehele süüks ning andes põhjuse umbusaldamiseks. Seega tekib küsimus? Mis on siis tähtsam, kas valla põhimääruse §13, millele viitavad umbusalduse avaldajad või Eesti Vabariigi põhiseaduse §28, mis ütleb, et igaühel meist on õigus tervisekaitsele?!

Kompromiss koolidega

Volikogus oli aga põhiteemaks Lüganuse valla haridusvõrgu ümberkorraldamine. Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028 näeb ette, et valla arengu juhtimisel tuleb arvestada survega avalike teenuste optimaalseks korraldamiseks, sh haridusvõrgu korrastamisega. Arengukava vastu võtnud sama koosseisu volikogu liikmed on kinnitanud valla strateegilises dokumendis, et elanike arvu kiire vähenemine ning vananemine mõjutab valla tulubaasi ning valla senine haridusvõrk vajab juba lähimas perspektiivis korrastamist. Näiteks pole põhihariduse pakkumine viies koolis jätkusuutlik. Seega üheks arengukavas mainitud arendustegevuseks nägi valla volikogu haridusvõrgu tervikliku kontseptsiooni väljatöötamist ja eluviimist, sh asutuste reorganiseerimist, ressursside ristkasutust, kvaliteedi ühtlustamist jms.

Vallavalitsus on selle nimel tööd teinud umbes pool aastat ning selleks moodustatud töörühm valmistas volikogule ette otsuse eelnõu, milles tehti ettepanekud sulgeda valla kõige väiksem Sonda Kool ja Maidla Huvikool. Lisaks viia kaks suuremat kooli ühise juhtimise alla ja kahele koolile kehtestada piirnormid, millest väiksema õpilaste arvu juures (õpilaste arv Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel kalendriaasta 10. novembri seisuga) algataks Lüganuse Vallavolikogu kooli tegevuse lõpetamise menetluse (Lüganuse Kool alla 55 õpilase, Maidla Kool alla 30 õpilase). Kõik valla lasteaiad pidid jääma praegustesse asukohtadesse, kuid kolm nendest oli plaanis sarnaselt koolidega viia ühise juhtimise alla. Tundus, et sellega oli võimalik saavutada mõistlik kompromiss nii valla, koolide esindajate kui ka kogukonna vahel, et esimese etapina hakata sujuvalt ümber korraldama valla haridusvõrku.

Ühinemisleping ajal jalus

Reformi läbiviimise takistuseks sai aga Sonda valla ja Kiviõli linna ühinemisleping, mis on ühinenud suure Lüganuse valla üheks alusdokumendiks. Endine Sonda vallavanem Andrea Eiche on pöördunud rahandusministeeriumi poole palvega kontrollida otsuse eelnõu vastavust ühinemislepingu punktile 7.1.1.5, millega tagatakse võimalikult kvaliteetne põhiharidus, mis vähemalt esimeses kooliastmes säilib olemasolevates asukohtades. Rahandusministeeriumi vastus, mis laekus volikogu istungi päeval selgitas, et ühinemislepingus on imperatiivselt sätestatud olemasolevate lasteaedade säilitamine ja põhihariduse vähemalt esimeses kooliastmes säilimine olemasolevates asukohtades.

Sellise kokkuleppega võeti Lüganuse Vallavolikogult võimalus teha ka põhjendatud juhtudel asutuste võrgus ümberkorraldusi ilma eelnevalt ühinemislepingut muutmata. Ja isegi juhul, kui kõiki prioriteete ja arenguvajadusi hinnates, leiab Lüganuse vald, et mõnda ühinemislepingu sätet ei ole praktikas võimalik täita, tuleb enne ühinemisleping üle vaadata ja vastavas osas kohandada. Antud seisukohast lähtudes esitas volikogu esimees Dmitri Dmitrijev eelnõule kaks muudatusettepanekut, mis viiksid selle kooskõlla ühinemislepinguga. Kuniks ülla eesmärgi varjutas taaskord poliitiline mäng.

Dmitrijevi sõnul on ühinemisleping ajale jalgu jäänud, kuid kahjuks sellise volikogu koosseisu puhul on ka seda võimatu muuta, sest see nõuab vähemalt 75% volikogu liikmete heakskiitu. Nii võttiski Reformierakonna fraktsioon istungil viis minutit vaheaega, kuid otsustas seejärel muudatusettepanekuid siiski mitte toetada. Nende otsus blokeeris kogu haridusvõrgu ümberkorraldamise eelnõu vastuvõtmist kujul, mis vastaks nii seadusele kui ka ühinemislepingule. Kui varasemalt Reformierakonna fraktsiooni esindajad pigem kaitsesid seisukohta, et valla haridusvõrk vajab jõulist reformimist, siis seekord takistati isegi selle kõige leebemat varianti, viidates ühinemislepingu punktile, mis kaitses valla kõige väiksemat Sonda kooli, kus õpib ainult 8 last.

Millest selline mõttemuutus? Vastus on lihtne. Volikogust lahkus aseesimees Enno Vinni, kes kuulus enne koalitsiooni. See andis Reformierakonna fraktsioonile uue võimaluse pääseda võimule. Kogu koosseisu ajal volikogus kestnud habras häälte seis, kas 9:10 või 10:9  ongi olnud selle volikogu koosseisu „troonide mängu“ peamine põhjus, millest ei inimesed ega vald võida kahjuks midagi. Põrkuvad täiesti erinevad arusaamad ja juhtimise põhimõtted. Sisuliste küsimustega ei jõutagi vallas enam tegeleda või muudetakse need peagi poliitilise kauplemise valuutaks.

Reformikate topeltstandardid

Ja ega küsimus ei ole ainult volikogu esimehe umbusaldamises, küsimus on kogu võimu haaramises, mis nüüd tänu Vinni lahkumisele volikogust osutus taas võimalikuks. On ainult aja küsimus, kui kogu praegune vallavalitsus kukutatakse. Annaks jumal Reformierakonna fraktsioonile veidi enam mõistust, et poole kriisi ajal seda „troonide mängu“ täies mahus ellu viima ei hakataks.

Kes siis kokkuvõttes tegeleb Lüganuse vallas arenguga ja kes selle arengu pidurdamisega? Kes mõtleb valla heaolule, kes enda ego rahuldamisele? Millal lõpeb Lüganuse vallas topeltstandardite poliitika, kus Reformierakonna poliitikud värvivad vajadusel meedias valget mustaks ja musta püüavad näidata ilusates värvitoonides? Seda ilmselt otsustavad Lüganusel valijad 1,5 aasta pärast. Seega soovime kohalikele valijatele tarku otsuseid valimistel. Valige Lüganusele noorem, edumeelsem ja võimust rikkumata inimestest koosnev volikogu.

Aga senikaua tuuakse Lüganuse valijatele oma „troonide mäng“ koju kätte. Sündmustest ei maksa küll ette rutata, aga tundub, et uue hooaja pealavastajaks saab uuesti Reformierakonna fraktsioon.

Kesknädal

2 kommentaari
  1. Miks 5 kuud ago
    Reply

    sm Kesknädal ei taha/julge/tohi tunnistada, et meie harimatust süvendab ennekõike sn Reps. Kui vaadata, palju koole on suhteliselt hävitatud, siis see võrdlusarv pole üldse vastav elanike maalt ärameelitamisega nõmedasse Tallinnasse.
    Praegu näibki käivat võidujooks, kes suudab rohkem koole mõrvata ja klasse paisutada, et korralikust õppest ei jääks sittagi järele.
    Sonda vald hävitati (peasüüdlane on mustade prillidega mafiooso Aava Jaak), nüüd tahetakse hävitada ka kool. Et kõik hakkaks kooli sõitma Kiviõlli või Püssi või isegi Jõhvi. Et siis saavat “parema” oskuse elus sahkerdada ja teise arvel elada. Või siit üldse kaduda kuskile neegritemaale või naisorjaks mõnele muslimile. Neist pettunuist pole meil aga kombeks rääkida, see on SALASTATUD! Tüdrukuid meil on, las aga lähevad, saab neist lahti!
    Mingit tööstust aga neisse kohtadesse valitsus ei vii. Las hävivad! Kui ei taha nälga surra.
    Mis puutub Lüganuses juhtunusse, siis ka see on Mailise viga. Just tema peab hoolitsema selle eest, et koolides poleks bandede poliitikat ei otse ega kaude. Samuti ei tohi ühessegi bandesse kuuluda kooli juhataja/dire. Ja seda viimased 5 aastat. Mitte nii, et tinglikult astub homme välja ja JOKK.
    Lõpuks aga tunnistan, et kui ka Mailis välja vahetada ja üldse poliitikast kõrvaldada, siis ega head asendust praeguses bandede varasalves ka pole. See tähendab, et haridus käib üha enam alla ning kui praegu ei suuda tasemeeksameid teha kolmandik (oma kogemuste põhjal), siis peagi tervelt pool ja kasvuruumi sel mandunmisel on veelgi. Seda kinnitab ka 1 punn keska tunnistuseks. H Ä B I !

  2. Keskerakond on laastanud eesti. 5 kuud ago
    Reply

    Keskerakonna taotlus on maa elanikest tühjaks teha. Kaevandustel peab ruumi olema. Eesti Ratase tahtel songitakse Ida Virust peale kuni Maarduni üles. Raudtee ongi vaja maagi väljaveoks. Praeguseks on inimeste elu läinud juba rohkem halvemuse poole. Pensionärid nälgivad. lapsed nälgivad ja söönuid inimesi näed riigi avalikus sektoris muginud nägudest. Inimene – kui tootja on meeles ainult enne valimisi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.