Eesti Päevaleht avaldas Delfi ajakirjaniku Vahur Kooritsa mahuka materjali „Sundüürnikud nõuavad riigilt hüvitist“ (4.03.2020), kus leidsid kajastamist Eest Üürnike Liidu tegevjuhi Urmi Reinde ja vanemnõunik Vello Rekkaro, samuti ka riigihaldusministri Jaak Aabi ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi arvamused.
Teemakäsitluse jätkuna esines Vikerraadios 5. märtsi hommikul Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna, kes avaldas arvamust, et „sundüürnikud ei saanud reformi käigus kahju, vaid ainult kahjutunde“! Tallinna Linnavolikogu istungil 5. märtsil püüdis linnavolinik Marika Tuus-Laul oma sõnavõtuga juhtida tähelepanu probleemi tegelikule sisule.
Teadusuuringu „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“ esimese etapi tulemuste tutvustamine toimus 10. märtsil minister Jaak Aabi juhtimisel, kus EÜL-i poolt osalesid Heimar Lenk ja Endel Ploom. Samal päeval väljastas EÜL pressiteate „Sundüürnikud usuvad omandireformi õiglast uurimist“.
Vikerraadios esines 11. märtsi hommikusaates Helle Kalda, avades sundüürnike kui omandireformis ebaõiglase kohtlemise osaliseks saanud elanikerühma taotluste tegelikku sisu. Enamik toona sundüürnikuks tehtud elanikest on aga praeguseni represseeritu seisus – pole saanud ei asenduspinda ega rahalist kompensatsiooni.
Konflikti olemus on lihtne, nendib ajakirjanik Vahur Koorits, ja kirjeldab järgnevalt asja sisu. Ilmestaksin tema sõnalist selgitust arvudega meie pere osas. Nimelt vahetasime perekondlikel kaalutlustel 1974. aasta sügisel korterid vanematega kokku ja asusime 7 inimesega elama Nõmmele lagunevasse kommunaalmajja. Kui algas omandireform, siis soovisime oma korteri erastada, kuid saime vastuseks, et seda meile ei võimaldata, kuna maja kuulub tagastamisele õigusjärgsetele omanikele. Eluruumi hindamise akti alusel oli meie korteri erastamishinnaks siis 30 600 krooni, mida sai tasuda erastamise väärtpaberitega. Lähtudes EVP-de kursist oli see ca 18 000 krooni. Omanikeks tunnistatud isikute väliseestlasest esindaja võttis meie kodu kui tagastatud vara üle 1996. aastal. Kuna me ei soovinud oma kodu loovutada juriidiliste manipulatsioonide abil omanikuks saanud isikutele, siis õnnestus lõpuks saavutada kokkulepe osta korter ära 750 000 krooni eest.
Meie pere juhtumis ilmneb kujukalt sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud isikute otsese ainelise kaotuse suurus: 18 000 asemel maksime 750 000, et jääda oma seaduslikult soetatud eluruumidesse edasi elama. Seega riik põhjustas oma tegevusega kohaliku omavalitsuse ametnike kätega meile otsest kahju ca 732 000 krooni! Omandireformi aluste seadusest lähtuvalt tuleb õigusriigis asuda koheselt sundüürnikele põhjustatud otsese ainelise ja moraalse kahju hüvitamisele või vähemalt selle taotlemisele, sest nüüd Toompeal oleva võimuliidu peaministri erakond on seda lubanud.
„Keskerakond on meie jaoks vahend,“ laususin ma ajakirjanikule, sest Eesti on demokraatlik õigusriik, kus rahvavõimu teostatakse poliitiliste esinduste – erakondade kaudu. Alates Omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisest 1991. aastal on Keskerakond juhtinud tähelepanu reformi ebakohtadele ning läbi aastakümnete ka ainukese erakonnana oma programmilistes dokumentides lubanud reformi käigus tekkinud vigu heastada. Õigusriiki soovime aga me kõik.
Vello Rekkaro, PhD