Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal

Täna avalikustati ülemaailmse OECD rahvusvahelise PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringu tulemused. Eesti noorte tulemused on uuringus osalenud 20 riigi hulgas esimesel kohal. Koguni 95%-l meie 15-aastatest õpilastest on rahatarkuse põhiteadmised ning viimase kuue aastaga on meie noorte vastavad tulemused oluliselt paranenud.

Finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring keskendub sellele, kuidas noored rahaasju mõistavad ja nendega seotud riske teadvustvad ning samuti sellele, kuidas neid teadmisi kasutatakse, et parandada nii enda kui ka ühiskondlikku rahalist heaolu.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul sõltub meie riigi majandus ja inimeste edaspidine heaolu suuresti tänaste noorte tulevastest finantsotsustest. “Väga oluline on toetada noorte algatusvõimet, näiteks õpilasfirmade asutamist, et nad saaksid vajalikke kogemusi juba koolieas. Meie 15-aastased on väga tublid ning peame tänama ka neid, kes samuti panustavad nende suurepärastesse tulemustesse –  õpetajad ja pered, aga ka ettevõtjad ja paljud teised,” ütles Reps.

“Head teadmised rahatarkusest toovad kaasa paremad otsused tulevikus, seega on tegemist kaasaegses ühiskonnas väga vajaliku oskusega,” kinnitas PISA korraldaja Eestis, SA Innove peaspetsialist Gunda Tire.

PISA uuringus osalemine annab võimaluse võrrelda meie õpilaste teadmiste ja oskuste taset teiste riikide samaealiste noorte tulemustega. 2018. aastal osales PISA finantskirjaoskuse uuringus 117 000 noort 20 riigist. Eestist osales 5371 noort, neist 4000 sooritasid testi eesti (75%) ja 1371 (25%) vene keeles.

Eesti tulemuste keskmine punktisumma on 547, mis on oluliselt kõrgem OECD keskmisest tulemusest (505 p). Selle tulemusega esimesel kohal, meile järgnevad Soome ja Kanada, mis jagavad teist ja kolmandat kohta (vastavalt 537 p ja 532 p). Naaberriikidest on Läti noored 8. kohal tulemusega 501 punkti, Leedu 498 punktiga 9. kohal ning 10. kohal on Venemaa 495 punktiga.

Eesti tulemused näitavad, et meie noortel on tugevad finantsalased põhiteadmised – uuringu baastaseme on saavutanud 95% Eesti noortest. Meie noorte rahatarkus sõltub pere ja kooli sotsiaalmajanduslikust taustast vähesel määral. Samuti ei ole suurt erinevust poiste ja tüdrukute ning linnas ja maal elavate noorte tulemuste võrdluses, mis tähendab, et rahatarkuse omandamisel on meie noored võrdsemas seisus kui teiste riikide noored.

Eesti õppekeelega koolide õpilaste keskmised tulemused on 46 punkti võrra kõrgemad (560 p vs 514 p) kui vene õppekeelega koolides õppivatel noortel. Vene õppekeelega õpilaste finantsalased teadmised on viimase kuue aastaga paranenud ning on paremad kui OECD riikides keskmiselt. Meie vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused on võrreldavad Austraalia, USA ja Portugali õpilaste keskmise tulemusega.

PISA põhiuuring on näidanud, et meie õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas ja lugemises on maailma tipus, mis on kindlasti ka rahatarkuse tugevaks aluseks, kuid finantskirjaoskuse uuring osutab sellele, et need, kes loevad rahaasjust erinevate ainete õpikutest, saavutavad paremaid tulemusi. Eesti noored saavad infot rahaasjus eelkõige vanematelt ja lähedastelt (95%) ning internetist (82%). Üldiselt räägitakse Eesti peredes rahateemadel vähe – näiteks 40% noortest pole kunagi arutanud perega eelarveteemade või majandusuudiste üle.

Eesti õpilased on väga iseseisvad oma rahaasjade korraldamisel – 87% otsustab ise, millele oma raha kulutada, 82% vastutab iseenda rahaasjade eest, 75% omab pangakaarti, 51% teeb tööd, mille eest saab raha.

Noorte hea finantskirjaoskus ei pruugi täiskasvanueas targas käitumises väljenduda. Seega on oluline suunata noori oma finantskäitumisele ka tulevikus tähelepanu pöörama. 2012. aasta PISA tulemustes olid Eesti noored kolmandal kohal, kuid kolm aastat hiljem täiskasvanueas planeerisid vähem kui pooled neist oma rahaasju pikemalt kui üks kuu. Ligikaudu pooled neist ei säästnud uuringu kohaselt viimase 12 kuu jooksul raha.

Finantskirjaoskust arendatakse Eestis Rahandusministeeriumi eestvedamisel elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi kaudu. Praegu on ühiselt koos era- ja avaliku sektori partneritega koostamisel jätkuprogramm, mis hakkab kehtima alates 2021. aastast.

Lisamaterjalid:

2 kommentaari
  1. Siin 4 kuud ago
    Reply

    pole midagi imestada. Meie lapsed ju teavad, et tööd teevad lollid, seepärast tuleb pidevalt abiraha kerjata.

  2. Rahatarkus 4 kuud ago
    Reply

    on ju lihtne: odavalt osta ja kallilt müü. Seda meie lapsed oskavad.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.