Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) juhatuse esimees Tiit Terik leiab, et kohalikele omavalitsustele (KOV) suunatud investeeringutoetuse piiramine vaid uutele, eelarves kavandamata projektidele ei ole mõistlik.
2020. aasta lisaeelarvest eraldati 70 miljonit eurot KOV-ide investeeringute ja väikeprojektide toetusteks. Kavandatav investeeringutoetuse meetme määrus seab omavalitsustele väga suuri piiranguid, nõudes ainult uusi, 2020. aasta eelarves kavandamata objekte, samuti piirab määrus soetusi mööbli või köögitehnika ja -sisustusega, kirjutab Terik pöördumises rahandusministeeriumile.
Terik märgib, et omavalitsuste tegevust reguleerivad seadused sätestavad, et omavalitsuse põhitegevuse tulude ja kulude vahe ei tohi eelarveaasta lõpu seisuga olla väiksem kui null.
Seetõttu olukorras, kus omavalitsuse põhitegevuse tulud langevad ja tekib vajadus kärpida põhitegevuse kulusid, ei saa omavalitsuselt eeldada aastaks kavandatud investeerimistegevuse eelarves kavandatud tegevuste 100-protsendilist ellu viimist, kui suur osa investeeringutest oli kavas katta põhitegevuse tulude arvelt.
“Seega on omavalitsused olukorras, kus osaliselt tuleb jätta 2020. aastaks kavandatud investeeringud ellu viimata. Sellises olukorras ei ole mõistlik sätestada kitsendava nõudena, et omavalitsus saab riigilt investeeringutoetust ainuüksi uutele objektidele, mida 2020. aasta eelarves ei ole kavandatud,” seisab kirjas.
Samuti nendib Terik, et kriisiolukorras on tekkinud vajadus avalikke teenuseid osutada veebipõhiselt, sealhulgas veebiõpe koolides ja huvikoolides ning nõustamisteenused veebis, eriti just sotsiaalhoolekande valdkonnas.
Selle valguses seab Terik küsimuse alla vaid köögitehnika ja -inventari soetamise toetuse ning teeb ettepaneku lubada toetuse raames ka veebipõhiste teenuste osutamiseks vajaliku tehnika soetamise, vähemasti koolides, huvikoolides ja sotsiaalhoolekandeasutustes. Näiteks interaktiivsed tahvlid, esitlustehnika ja video- ja helilahendused ning tarkvara litsentsid.
Samuti on Teriku sõnul toetuse eelduseks, et omavalitsused esitavad oma investeeringusoove igakuiselt ning võtavad rahalisi kohustusi, sõlmides rahalisi väljaminekuid eeldavaid lepinguid ja tehes kulutusi ilma, et neile oleks antud eelnev kindlus vastava kulutuse katteks riigi investeeringutoetuse saamise osas.
Ta leiab, et nimetatud tingimused ei ole vastavuses kohalike omavalitsuste korralduse ja finantsjuhtimise seaduste sätetega, sealhulgas volikogu ainupädevus kohustuste võtmisel ning investeeringute tegemine lähtudes eelarves ja eelarvestrateegias kavandatust.
Samuti ei toeta seatud tingimused tema vaates ka omavalitsuste läbimõeldud, eesmärgipärast ja efektiivset tegevust, mille eelduseks on investeeringute etteplaneerimine; ega toeta ka majandusaktiivsuse tõstmise eesmärki, kuna uute objektide nõue ja muud kitsendused seavad omavalitsused keerulisse olukorda nii riigihangete seaduse kui ka ehitusseadustiku nõuete täitmisel.
BNS