Tiit Terik, linnade ja valdade liidu juht, Tallinna linnavolikogu esimees
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord ning sellega kaasnenud kriis on sundinud kõikides eluvaldkondades tegema korrektuure ja ümber hindama senised plaanid. Otse loomulikult ei jäta see puudutamata ka kohalikke omavalitsusi.
Plaanide tegemine on praegu keeruline, sest seis on ebakindel ning prognoosid muutuvad väga kiiresti. Kui esialgu pakkus rahandusministeeriumi prognoos majanduslanguseks kolm protsenti, siis mõni aeg hiljem ei välistatud 13-protsendilist või isegi suuremat langust. Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus arutas 12. mail videosilla vahendusel toimunud koosolekul kohalike omavalitsuste maksulaekumisi. Samal koosolekul andis ka rahandusministeerium ülevaate omavalitsuste tulumaksu laekumistest. Kui me vaatame selle aasta numbreid jaanuarist aprillini, siis ega need väga hullud ei ole. Kuid tegelikult on kõikides omavalitsustes maksulaekumine miinuses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes tulumaksu laekumine aprillis keskmiselt kaheksa kuni kümme protsenti. Näiteks Tallinna linna jaoks tähendab see 3,5 miljonit eurot maksuraha ühes kuus. Aga see on alles algus.
Omavalitsustele laekus aprillikuus ettevõtete maksuvõlgade suurenemise tõttu ligi 10 miljonit eurot vähem tulumaksu. Eeldatavasti on maksuvõlgade suurenemine olnud osaliselt mõjutatud sellest, et eriolukorras maksuvõlgadelt intressi ei arvestata ning lisaks mõjutas tulumaksu laekumisi füüsiliste isikute aastatuludeklaratsioonidest tingitud maksete aastati erinev jaotus kuude vahel.
Selle valguses peab kahjuks tõdema, et koroonaviiruse leviku tagajärjel tekkinud kriis on juba omavalitsusteni jõudnud ning ettevõtete maksuvõlgade kasv on olnud suurem, kui esialgselt arvati. Kui eelmise kriisi mõjud jõudsid linnade ja valdade eelarvesse kvartali või isegi poole aasta pikkuse viitega, siis tänavune kriis on järsem. Kriisi mõju on juba eelarvetes näha. See mõjutab kindlasti omavalitsuste rahakotti ja seeläbi ka avalike teenuste pakkumise ulatust. Häda küll valdavalt nii suur veel ei ole, kuid see on esimene koht, kus reaalselt miinust näeme. Eks sügis annab arutust, kui sügavaks see omavalitsuste jaoks kujuneb.
Kui eelmise kriisi ajal kümmekond aastat tagasi läks Reformierakonna juhitud valitsus esmalt omavalitsuste tulubaasi kallale ja lõikas tükikese kogutavast üksikisiku tulumaksust oma kulutuste tarbeks, siis Jüri Ratase juhitav valitsus otsib võimalusi, kuidas linnade ja valdade investeeringutele omalt poolt raha juurde anda. Omavalitsused on kavandamas ka laenude võtmist, et katta planeeritud kulutusi, kuid kindlasti on vaja leida ka kokkuhoiukohti.
Aeg näitab, kui suures osas kärpima peab. Muutunud olukord sunnib kohalikke omavalitsusi lisaeelarvega korrigeerima oma seniseid plaane. Lisaeelarvete koostamisel tuleb kõigil arvestada pigem negatiivsema stsenaariumiga. Me ei tea, kas ministeeriumi pakutud majanduskasvu niigi pessimistlik prognoos võib olla liialt optimistlik.
juhtub siis, kui pole selgeks määratud omavalitsuste ja keskvalitsuse vahekorda. Selleks on õigused, kohustused ja rahastatus. Kui Eesti eelarve koosneks omavalitsuste eealrvetest, siis oleks ju kõik kombu. Meil on aga vastupidi. Algul kraabitakse kõik kokku ja siis kukutakse tilgutama. See on viga, kuid meie jahumütsid ei saa isegi nii lihtsast vahekorrast aru.
omavalitsused peavad alati arvestama vaba seemne olekuga – pakett, millisest võtta vajadusel ja mitte otsida laenuvõimalusi või riik , andku.
2 talve on andnud teehooldusest kokkuhoiudu(tänavu aastalõpuni pole samuti lund tulemas-sajab vihma:), hoidku kokku tänavavalgustsuest – praegu pole vaja , et tänavavalgustus siraks 7 tundi kui öösel on 2 tundi pimedust – seega mai…. juuli III dekaad . jne. Ametiautode ja mobiilide jms. töölkäimise hüvitistelt kokkuhoid, … Vallalehed – suvel 2 kuud pidagu pausi, ja 2 kuud anda ainult elektroonilist lehte, leiab veelgi …