Hariduse abil kriisist välja

Mailis Reps

Mailis Reps, haridus- ja teadusminister

Tänavuse kevade erilisus on toonud kaasa vajaduse teistmoodi õppida ja teistsugusel viisil oma elu korraldada. Suur tänu arstidele ja teistele meditsiinitöötajaile, kelle asjatundlikkus on olnud aluseks, et ohuolukorras õigesti käituda – oleme kõik mõistnud, kui tähtis on järgida reegleid. Aitäh päästeametnikele, kaubandustöötajatele ja transporditöötajatele, ilma kelleta poleks me hakkama saanud.  

Tänavuse õppeaasta eel ütlesin, et meil tuleb digipöörane õppeaasta. Pidasin siis silmas koolide uuenevaid IT taristuid, koolidesse jõudvaid nutikaid seadmeid ja suurenevat digiõpikute valikut. Õppeaasta kujuneski digipööraseks, kuid hoopis teisel viisil ja pealesunnitult. Tundmatuseni muutus harjumuspärane õpperežiim. See aitas muuhulgas kaasa kõikide asjaosaliste arvutioskuste lihvimisele. Uus ja pöörane digipööre õppimises sai nii edukalt võimalikuks tänu õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja infotehnoloogia spetsialistidele – aitäh!

Meie digiõpikud Opiq’u platvormil, mis on saadaval nii eesti kui ka vene keeles, on pakkunud õppimisvõimalusi õppekeelest olenemata. Selle keskkonnaga on nüüdseks liitunud lisaks suurtele õpikukirjastajatele ka mitmed väiksemad. Ühiselt toimetades sünnivad ikka parimad tulemused.

Oleme haridus- ja teadusministeeriumis distantsõppe perioodil väga intensiivselt suhelnud nii koolitöötajate, omavalitsustega kui ka lapsevanematega ja õppuritega. Kindlasti võib kokkuvõtlikult öelda, et hoolimata väga kiirest ümberhäälestumise vajadusest on distantsõppega kenasti toime tuldud. Distantsõppe puhul muutusid eriti tähtsaks õppematerjalid ja õppimisjuhised. Õpetajad pidi leidma sobivad õpetamisviisid, mis kahtlemata erinesid tavapärastest. Kindlasti kõik, kes kodus koos lastega sisukat distantsõpet kogesid, mõistsid, et tegemist on tavapärasest ajamahukama tööga. Kahtlemata kasvas õpilaste vastutus iseseisvalt tööga toime tulla, sest distantsilt õppimine ei tähenda seda, et lapsevanem asuks lapse eest õppima ja õpetaja eest õpetama. Mõistagi on vanema roll alati lapsi toetada ja erilises olukorras on seda toetust ka eriliselt palju tarvis läinud.

Loomulikult oli üksikuid õpilasi, kellele distantsõpe ei sobi – neil seisab ees täiendav õppimine õpetaja toel. Uurisime koolidelt ja kohalikelt omavalitsustelt, kui suur on probleem distantsõppes mitteosalevate õpilastega. Õppetööst kõrvale jäänud õpilasi on 0,65% õpilaste üldarvust, valdavalt on tegemist lastega, kelle puhul on koolikohustuse täitmisega olnud probleeme ka tavaolukorras. Kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad on aidanud välja selgitada õppimises mitteosalemise põhjuseid ja leida sobivaid lahendusi.

Kriisivara kättesaadavaks

Eriolukord on toonud paljude perede jaoks kaasa lisaks distantsõppele ka distantstöö. Oleme üha enam harjunud pidama koosolekuid e-kanalite kaudu. Ka selle üle on hea meel, et suutsime teha tööd ja samal ajal järgida rangeid piiranguid. Tänu kõigi toetusele ja mõistvusele olemegi jõudnud perioodi, kus elu hakkab normaliseeruma.

Kriisist väljumise strateegia on paika pandud ka hariduses. Õigem oleks isegi öelda, et haridusvaldkonnas olime ses suhtes esimeste hulgas, kes söandasid välja pakkuda leevendusi ja asuda mai keskpaigast alates järk-järgult distantsõppe kõrval ka vajadusel väikestes rühmades kontaktõpet pakkuma. Juba enam kui kuu aega tagasi välja pakutud ettepanekud kooliaasta lõpetamiseks on nüüdseks ka valitsuselt heakskiidu saanud.

Loomulikult on kriisiolukorra leevenedes käes aeg ka analüüsimiseks. Peame hoolega mõtlema, milline kriisivara – alates kaitse- ja esmatarbevahenditest kuni oskusteabeni peab olema kättesaadav. Eelkõige peame aga oskama kaasata parimal viisil meie riigi suurimat rikkust ehk inimesi, kes oma teadmiste ja oskustega suudavad imekspandavalt palju. Rasketel aegadel on meie rahvas ikka ja alati suutnud kokku hoida ja üksteist toetada! Soovin kõigile tugevat tervist ning rõõmu kaunist kevadest, mis silma ja südant rõõmustab!

2 kommentaari
  1. Elu 4 kuud ago
    Reply

    on näidanud, et ei tohi uskuda midagi, mida ütleb Repsu Mailis.

  2. Tõnis Viilol 4 kuud ago
    Reply

    Minu arvates Reps ei mõelnud 15 augusti kooli minekut läbi. Minu arvates peaksid lapsed koolis käima 365 päeva jutti. Saavad siis vähemalt ükski kord päevas süüa. Praegu on näljaseid rohkem kui meile räägitakse.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.