Anneli Ott, Riigikogu liige, Keskerakond
Poolteist kuud kestnud eriolukord on tekitanud Eesti majandusele ja riigile tervikuna ulatuslikke negatiivseid tagajärgi. Valitsuse liikmed ja valdkondade eksperdid on pingutanud pikad tööpäevad, et vähendada viirus levikut, hoida inimeste tervist ning samal ajal töötanud välja toetusmeetmeid majanduse turgutamiseks. Hiljuti riigikogus vastu võetud 2020. aasta riigi lisaeelarve toob kriisi ajal paljudele olulist leevendust. Sealhulgas kohalikele omavalitsustele, kellele otsustati eraldada 130 miljonit eurot lisavahendeid. Kardinaalselt teine lähenemine, kui kümnendi taha jääva kriisi ajal.
Tõepoolest, kui ligi 2,6 miljardi euro suuruse lisaeelarvega soovitakse pakkuda toetusvõimalusi neile, keda kriis enim puudutanud, siis möödunud kriisis seadis valitsus Reformierakonna juhtimisel prioriteediks eelarve tasakaalu ning jõuline kärpimine toimus ka kohalike omavalituste tulubaasi ja toetusfondi mahtudes. Kuidas elab raskused üle inimene või kuidas tulevad kriisiolukorraga toime kohalikud omavalitsused – see jäeti hädasolijate endi lahendada. Kohalike omavalitsuste eelarve kärbete tulemusena langes selgelt inimestele pakutavate igapäevaste teenuste kvaliteet või kaotati need sootuks.
Valitsuse poolt Eesti linnadele ja valdadele suunatud 130 miljonit eurot jaguneb nii. 70 miljonit eurot eraldatakse uuteks investeeringute toetamiseks, 30 miljonit täiendavalt teede remondiks ja ehituseks, 30 miljonit on mõeldud otseselt koroonaviirusest tingitud mõjude leevendamiseks. Kriisi tõttu vajab varasemast suuremat tuge sotsiaalvaldkond, kuid lisavahendeid vajatakse ka desovahendite või täiendavate kaitsemaskide kulude katteks. Teedehoiu lisaeelarve tulemusena saab kõvakatte suurem hulk kruusateid, mis on Võrumaa elanike jaoks üks tõsisemaid probleeme. Maapiirkondade jätkusuutlikkuse seisukohalt on igasugune lisaraha praegusel ajal hädavajalik. Esiteks seetõttu, et vähendada kriisi ajal esile kerkivaid sotsiaalseid riske ning teiseks, et omavalituste areng ei seiskuks sootuks ja pakutavad teenused jõuaks kõigi sihtgruppideni.
Kagu-Eestisse üle 11 miljoni euro
Eestis on kohalikke omavalitsusi kokku 79 ning riigi tuge vajavad neist kõik. Kui jätta välja teedehoiuks mõeldud 30 miljonit, mis jaotatakse seni rakendatud põhimõttel, siis erakorraliste kulude ja investeeringute toetus, kogusummas 100 miljonit jaotatakse peamiselt proportsionaalselt elanike arvule. Selle tulemusel jõuab Kagu-Eesti piirkonda 11 487 877 miljonit eurot. Alati saaks ju nuriseda, et see summa võiks olla suurem, kuid antud kriisis on iga euro oluline, mis Kagu-Eesti kolme maakonda kriisi ajal suunatakse. Kümme aastat tagasi, olid omavalitsused samas olukorras sunnitud pidevalt leidma uusi kärpekohti ja investeeringut lükati aastaid edasi. Loodetavasti saame seekord läheneda lahenduste leidmisele positiivsemalt ning vajadusel otsitakse ka täiendavaid võimalusi kriisi mõjude leevendamiseks.
Selleks, et kohalikel omavalitsustel ei jääks enne kriisi paika pandud investeeringud tegemata, otsustas valitsus leevendada omavalitsuste laenupiiranguid. Seniselt 60 protsendilt viidi ülempiir 80 protsendini. Näiteks eelmise aasta lõpu seisuga oli kohalike omavalitsuste netovõlakoormused ajaloo väiksemad. Seega usun, et reeglite leevendamine oli igati põhjendatud ning vähemalt ei jää hädavajalikud investeeringud kriisi tõttu tegemata.
Kui valitsus otsustas 12. märtsil kehtestada eriolukorra, siis otsustasid paljud linnainimesed minna maakodudesse. Siiski ei osanud paljud arvestada, et kaugemates Eesti nurkades ei pruugi kiiret interneti olla. Oma Võrumaa kodus kaugtööd tehes tunnetan seda probleemi ka ise. Mul on hea meel, et valitsus otsustas lisaeelarves toetada viimase miili projekti 15 miljoni euroga. Sõltume interneti kiirusest ja levikust iga päevaga aina enam, mistõttu on ainuõige teha vajalikud investeeringud ning hüpe edasi IT-riigi poole.
Kokkuvõttes, oleme saanud küll tugeva hoobi, kuid me seisame endiselt püsti ning seda eelkõige tänu valitsuse kiirele ja jõulisele tegutsemisele. Hiljuti esimese tööaasta täitumist tähistanud valitsuskoalitsioon töötab üheskoos maapiirkondade arendamise nimel ning ühelgi partneril pole selles osas teisiti mõtlemist.
loen selliseid mullikesi, siis saan aru, et mullitajate mõistusega on kööga. Just igasugune eelarve peab koosnema väiksemate eelarvetest, meie juhul omavalitsuste omadest. meil on aga vastupidi, kerjatakse miljonid Toompeale ja siis hakatakse nutu ja hala järgi annetama. Valige mind!
Küll on hea et meil on keskerakondlik valitsus. Peamine on hoolitsus inimeste eest.. Jube oleks mõelda mis toimuks Ansipi või Rõivase valitsemise ajal kui vaesus aina kasvas ja inimeste tervisest ei hoolitud. Isegi arstiabi saamise võimalus kohapeal kaotati ära ja peamine tegevus oli laimukampaania.
Räägid sa tolmumaskidest ju. Neid saab nüüd apteegist kuigi neist kasu pole. Kui neid aga ei saanud ja ma omav.helistasin, öeldi, et desovahendite ja maskide hankimine pole nende asi.
Üldse küsiksin, et millistest teenustest käib jutt mida te pakute? Ja isegi kui mõnda pakute, siis kuidas.
Väga puudulik on see kõik. Isegi toidutoomine lõpetati püevapeaalt kui meetmeid leevendama asuti riigi poolt.
Hooldusasutusse paigutamine pole teenus vaid prvitamine teenuste üle, liiaks nüüd kus pooled surnud pärinesid hooldekodudest.