Markus Meier, kesknoorte rohehüppe platvormi töögrupi juht
Eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringus selgus, et eestlased ei ole vastutustundlikud tarbijad. Võrreldes teiste uuritavate riikidega ei tähtsusta me nii palju kliima- ja keskkonnaküsimusi, pärast ostlemist tekib ohtralt pakendeid ning me ei sorteeri piisavalt prügi. Kuigi me saame sisuliselt aru mõttetust raiskamisest, siis sellega võitlemises oleme lapsekingades. Meid häirivad üleliigsed pakendid, kuid plastiku tarbimist ei ole vähendanud. Kliimaskeptikuid on rohkem kui neid, kelle jaoks on kliima prioriteet. Ligi pooled meist raiskavad ikka veel liigselt toitu. Keskkonnasõbralikke tooteid võiks tarbida oluliselt rohkem kui praegu.
Muidugi ei ole meie elatustase võrreldav Skandinaavia maadega ja seetõttu on meie jaoks tähtsam see, kuidas me elame üle kuu lõpu, mitte maailma lõpu. Kuid see ei tähenda, et me ei peaks või saaks oma tarbimiskäitumist parandada kohe ja täna.
Varasemalt on poliitikute seases kaasnenud näiline kaastunne, kui kliimateemad esile tulevad. Kusjuures mulle tundub, et suur osa ei soovi tegeleda probleemide lahendamisega või ei teadvusta probleemi tõsidust. Rahva esindajad peavad oma käitumisega olema eeskujud. Kuidas usaldada poliitikut, kes oma sõnades seisab loodushoiu eest, kuid oma igapäevases elus käitub risti vastupidi? Niiviisi usaldust ei looda. Käitumisharjumusi tuleb muuta igal tasandil, suuri poliitilisi otsuseid vastu võttes, kodus, tööl ja ka poliitilises organisatsioonis.
Keskerakonna Noortekogus võeti vastu keskkonnateemaline rohehüppe platvorm, mille esimene osa on suunatud just noortekogu kui organisatsiooni keskkonnasõbralikumaks muutmisele. Lisaks sellele, et noortekogu peab olema keskkonnasäästlikult majandatud, peame panema rohkem rõhku meie liikmete keskkonnateadlikkusele ning paremate tarbimisharjumuste loomisele. Eesmärke aitavad saavutada näiteks erinevad keskkonnateemalised üritused, koolitused, võistlused, konkursid ja kampaaniad.
Oma roheplatvormis oleme seadnud ka eesmärgid koostööks Keskerakonnaga. Noortekogu arvates tuleb erakonna kontorites majandada keskkonnasäästlikumalt, roheliste kogule tuleb anda erakonnas suurem sõnaõigus ning kasutamata valimismeened tuleb suunata taaskasutusse. Need on mõned näited mitmete ettepanekute seast.
Eelnevaga vähemalt sama olulised on noortekogu enda keskkonnavaldkonna poliitilised seisukohad. Seisame selle eest, et kergliiklusteed, raudtee- ja ühistransport oleksid eelistatuimad. Tulevikus tuleb riigil välja töötada konkreetsed meetmed rohepesuga võitlemiseks, tõsta teaduse rahastust ühe protsendini SKTst, harida lapsi senisest enam loodushoiu teemadel ning parandada omavalitsuste ja tootjavastutusorganisatsioonide vahelist koostööd pakendite liigiti kogumisel.
Kesknoorte keskkonnaplatvorm on omanäoline plaan, mis toob rohelise mõtteviisi ka organisatsiooni sisse. Just sealt algab tõeline rohehüpe.
rohekad peaks võitlema meie toitude mürgitamise vastu. Ning teha ka ekspertiise sissetoodavatele toiduainetele. Mis mürgitatud, neid sisse ei lubata. Kui omal mahe pakkuda, siis sööme ainult oma mahetoodangut. Ja siis oleks ka neist rohekatest kasu.
KESSE JAKSAB EESTI OMA MAHEDAT OSTA ?! MINISTRID JA PRESIDENDID, ÄRIKAD JA POLIITKUD.
JA MIS MAHE TA NII KANGEST ONGI.
HUVITAV MIKS INIMÕIGUSTE FOONIL MINU ELU PALJU VÄHEM VÄÄRT ON KUI EELPOOLMAINIT TEGELASTEL:? TERVIS. HEAOLU. MILLE JÄRGI INIMESE VÄRTUST HINNATAKSE. SOTS.STAATUSE = VALE VASTUS. TÖÖHULGA JÄRGI = VALE VASUS. ÕIGE ON SELLE JÄRELE, MILLIST KESKKONDA TA ENESE ÜMBER LOOB – KAS HEASOOVLIKKU JA HOOLIVAT, VASTUTUSTUNDLIKKU VÕI VASTUPIDI. ONGI AINUS HINDAMISSKAALA. KA PISIKE KESKKOND LOEB- EMOTSIONAALNE, VAINME, ÕKOL., MATERIAALNE jne. ESIMENE ON KÕIGE OLULISEM – SELLET SÕLTUB MEIE ENESTE BAASTURVALISUS JA HINGERAHU. JA PETMISTE JA PEITMISTE JA VALEDEGA SEDA EI LOODA. LOOMADE PIINAAMISE PEITMINE, VANADEKODUDE
SURUMINE AINSAKS VÕIMALUSEKS jms. TOITUDE, MIDA EESTIS ISE TOODAME TEADLIK MÜRGITAMINE = KAHJULIKE AINETEGA TEADVALT SAASTAMINE JA HARJUMUSTE TEKITAMINE NEID TARBIDA ,SEST MUUD POLE SAADA + SÕLTUVUSAINED NEIS näit.NAATRIUMGLUTAMAAT. EETIKA PUUDUMINE, EMPAATIA NAERUVÄÄRISTAMINE KASUMI NIMEL, .