Simson: 750-miljardine taastamiskava on hea nii Eestile kui Euroopale

Kadri Simson

Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on komisjoni ettepanek 750 miljardi eurose taastamiskava loomiseks hea nii Euroopale kui ka Eestile.

Euroopa Komisjon president Ursula von der Leyen tegi kolmapäeval ettepaneku 750 miljardi euro suuruse taastusfondi loomiseks, kuid peab veenma ka skeptilised liikmesriigid seda toetama.

Simsoni sõnul on taastamiskava piisavalt suur, et anda majandusele tõeline tõuge, ning piisavalt konkreetne, et aidata liikuda rohelisema, digitaalsema ja vastupidavama majanduse poole.

Ta lisas, et Eesti jaoks tähendab komisjoni välja pakutud taastepakett 3,3 miljardit eurot lisandust Euroopa Liidu (EL) eelarveettepanekule – see on rohkem kui pool sellest summast, mis Eestil oli kasutada kogu käimasolevaks EL-i eelarveperioodiks aastatel 2013–2020.

“Ida-Virumaa jaoks ülitähtsa õiglase ülemineku fondi abi Eestile enam kui neljakordistub, 125 miljonilt 552 miljonini; piiriülestele transpordiprojektidele suunatavad lisavahendid on hea uudis Rail Balticu projektile,” märkis Simson pressiteates.

Tema sõnul läheb kõige suurem tugi liikmesriikidele vajalike investeeringute ja reformide toetamiseks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, mille prioriteetideks on üleminek rohelisele ja digimajandusele. “Komisjoni poolt välja käidu annab riikidele suure vabaduse raha ise kõige õigemasse kohta suunata, seega on paketi edukas ärakasutamine suuresti Eesti enda kätes,” lisas Simson.

Uudisteagentuuri AFP andmeil saaks Itaalia 750 miljardist eurost 81,8 miljardit tagastamatu abina järgmise kolme aasta vältel ja 90,9 miljardit laenudena. Hispaania saaks toetusena 77,3 miljardit ja laenudena 31 miljardit. Kokku eraldaks EL abina 405 miljardit eurot, sellest 28,8 miljardit läheks Saksamaale ja 38,7 miljardit Prantsusmaale.

Liikmesriikidele eraldatavad laenud ja abi moodustab kokku üle 650 miljardi euro, ülejäänud 100 miljardit kulutatakse EL-i päästeprogrammidele.

Saksa kantsler Angela Merkel tegi eelmisel nädalal ettepaneku lubada komisjonil laenata kannatanud majanduste taastamiseks turgudelt 500 miljardit eurot. Tema idee järgi peaks raha jagatama toetuste, mitte laenudena. Plaani toetab ka Prantsuse president Emmanuel Macron.

Saksa-Prantsuse plaani vastu on aga niinimetatud säästlik nelik: Holland, Austria, Taani ja Rootsi. Nemad eelistaksid toetustele rangete tingimustega laene.

3 kommentaari
  1. ! 4 kuud ago
    Reply

    oh oskaksid nad selle rahaga midagi mõistlikku teha, mida ma ei usu!

  2. Mina 4 kuud ago
    Reply

    ku sünnilt igasuguse iseseisvuse loovutamis evastane ehk ka EL-i vastane pole nõus ka Katariina kava ja suhtumisega.
    Sest kui mingi sisene lahend mingile omatekitatud jamale leida. siis peask selles osalema ainult asjasthuvitatud isikud/osalised. Ülejäänutele on see vaba. Praegusel juhul loodab Katariina ja temameelsed taas, et saab ehk kuidagi paar miljardit kõrvale kantida, sest meie oleme alandlikud ja vaesed ning haugume iga juhtpeni klähvimisega kaasa.
    Seega, las huvitatud ühinevad ja peksavad oam raha, mitte teiste oma. Igast ebaausast petmiskampaaniast ei pea meie osa võtma.

  3. Eve 4 kuud ago
    Reply

    See oli jube mis tehti rahaga Laari, Ansipi ja Rõivase valitsemiste ajal. Vaesus aina kasvasRaha said inimesed kes arendasid laimukampaaniat. Riikidele saadeti abiraha. Väga suure summa sai kulme aasta jooksul Ukraina. Meditsiinile raha ei antud, kaotati ära isegi ravi saamise võimalus kohapeal, kordagi ei tõstetud pensione ega abirahasid jnj. kahjuks mitte ühtegi positiivset asja ei meenu ja EL-us olemisest kasu pole olnud. Keegi ei sekkunud, Keskerakondlik valitsus hoolib inimestest ja on teinud palju head. seega riigi heaolu sõltub valitsusest. Keskerakondlased ei raiska aegalaimukampaaniale, valesüüdistuste leiutamisele nagu teevad seda reformierakondlased. Kuid kahjuks ei ole ma rahul välispoliitikaga ning leian et iseseisev riik oleks parem olla.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.