Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduseelnõu, mille tulemusel lubatakse edaspidi ajutist töötamist töötuks olemise ajal ning suurendatakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Samuti täpsustatakse töötuskindlustushüvitise tingimusi seoses välismaal töötamise ning hooajatöödega.
Kehtiva seaduse kohaselt algab hüvitise korduvtaotlemise perioodi arvestus töötuskindlustushüvitise määramise päevast. Seega tekib olukord, et inimesel ei pruugi uuesti töötuks jäämise korral olla piisavalt staaži, et kvalifitseeruda uuesti töötuskindlustushüvitisele.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul soovitakse muudatusega suurendada töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakkuda inimesele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset. „Seaduse jõustumise järel on võimalik edaspidi teha töötuna arvel oleku ajal ajutiselt tööd kuni viiel päeval kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu. See võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot,“ ütles Mölder. „Seeläbi aitame parandada inimeste majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil, anda lisamotivatsiooni tööturule naasmiseks ning säilitada töötegemise harjumus.
Teise muudatusena tõstetakse töötushüvitiste suurust, sest olemasolevad hüvitised ei kindlusta inimesele majanduslikku toimetulekut tööotsimise ajal. „Statistikaameti andmetel oli näiteks 2018. aastal veidi üle poole kõigist töötutest suhtelises vaesuses ja ligi 17 protsenti absoluutses vaesuses, mistõttu on toetuste kergitamine hädavajalik. Uue korra kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ja töötutoetus tõuseb 35 protsendilt 50 protsendini eelmise kalendriaasta kuu töötasu alamäärast, ehk 189 eurolt 292 euroni,“ ütles Mölder.
„Samuti täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist. Ennekõike puudutab see muudatus neid inimesi, kes on registreeritud töötuna ning on enne töötuks jäämist töötanud Eestis alla 12 kuu, aga enne seda väljaspool Eestit mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis, Šveitsi Konföderatsioonis,“ ütles Mölder.
ei saa vist arugi kui nõme see seadus on. Vaja on kaotada hoopis töötus ja töötu abiraha ja igaühele tagada mingi töö, et laisad hakkaks tööd austama. Elu ise nõuaks seda, sest süüa tahab igaüks ja võlad sunnivad ka maasikapõllule. Meil on palju töid vaja teha, eriti metsas. Harvesterid ei tohigi paljudesse metsadesse minna, sest nad rüüstavad ja lagastavad metsa ära ulatuslikul alal. Vahel on vaja aga teha just harvendus- ja ravilõikust. Samuti on vaja palju koristada, lammutada vanu hooneid, teha hooajatöid põldudel, korrastada teid. Vaja on aidata majade remontimisel just maakolgastes vanemaid inimesi. Korraldada on vaja vanuritele toidu kojuvedu lähedasest poest. Paljud vanurid elavad üksi ja on jalust ära. Üldse ei rägi ma korravalvest tänavatel, piiril, ladudes, hoonetes, spordiväljakutel, koolides, sadamates.
Need nn töötud tuleb panna tööle, mitte neid narrida!
Polnud mul mõtet eluaeg töötadagi – mu pension aint 87 euri väiksem abirahast.
SUL ON TULINE ÕIGUS !!!
OLEN PAKKUNUD ÜLE 10 AASTA AMETNIKELE, POLIITIKUTELE, MINISTRITELE jm. ASJULISTELE EAKATE
KODUTEENINDUS-PÕETUSVÕRGUSTIKU PROJEKTI. NOH, OLEKS SIHANDNE VÕRGUSTIK ÜLE RIIGI /riiklikudlt alluvuses ,FIE-d / ENESESTMÕISTETAV NAGU PEREARSTI,LASTEAIA,KOOLI, OMAV, VÕRGUSTIK jms.
KOV-id SEDA EI LAHENDA KÕIKI NEID VAJADUSI EGA TAHAGI.
MINISTRID JA POLIITIKUD , RIIGIKOGULASED EI TEE VÄLJAGI. NÜÜD PIDADA SOTS.MINISTEERIUM NOKITSEMA MINGIT ABI VABATAHTLIKELT !!!
TULE TAEVAS APPI. SEE ON PÕHIVAJADUS JA PÕHIVAJADUSI EI LAHENDATA VABATAHTLIKE ABIL.
KUIGI MEIL EESTIS TOIDUPANK JA LOOMAKAITSE JA MÕNED LOOMADE HOIUKODUD SEDA TEEVAD NII ANNETUSTE ABIGA.
EAKAD ON IKKAGI RIIGI KODANIKUD JA SEE ON OLULINE PROBL: IGASUGUST ABI VAJAVAD NAD. KES KORD AASTAS TUNNIKESE ,KES IGAPÄEV, MULLE HAKATAKSE HARJA KUI ÜLDSE VASTATAKSE, ET KUST RAHA TULEB ?! NÄE, KUST TULEB ! TÖÖTUD SAAVAD 300 euri, TORE, AGA TÖÖD NEIL IKKA POLE. OI KUI LAI TÖÖPÕLD OLEKS. PEALEGI MAKSAB RIIK KA PUUDETOETUST JA ABISTAJA TOETUST, MIS MLEMAD NII VÄIKESED, ET NENDEGA ILMA TAGAMÕTTETA KEEGI APPI EI TULE. AGA LISAME SELLE RAHA KA SELLELE RAHALE, MIS ANTAKSE 50 000 TÖÖTULE JA HAKKABKI LOOMA. VÄIKESE PENSIONIGA ALLA 400 eur EI PEAKS ÜLDSE MAKSMA ISE OSAKESTKI. KUI RIIK ANNAKS NEILE INIMVÄÄRSET PENSIONI, SIIS SIUDAKS ISE TEENUSEID OSTA, AGA EI ANNA JU.
PEALEGI TULEB HAKATA RESTRUKTUEERIMA MÕNESID MAJANDUS-TEENINDUSALASID, SEST PANDEEMIA ON MEILE PILDI ETTE NÄIDANUD, MIS TULEVIK TOOB. NEID VIIRUSI MIS LABORITEST PÄÄSEVAD ON VEEL OI KUI JUBEDAID. JA LOOMAPIINAMINE ÜHA LAIENEB, NII ET SEDAKAUDU TULEB JA METSADE jm.ELUALADE RAADAMINE JA SEALT TULEB.