Ratas: idapartnerlus toetab julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu kasvu Euroopa naabruses

Foto: Raul Mee/Riigikantselei

Stenbocki maja, 18. juuni 2020 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Liidu ja idapartnerluse riikide juhtide videokohtumisel idapartnerluse tähtsust, mis toetab Euroopa naabruse julgeoleku, stabiilsuse ning heaolu kasvu.

„Neil keerulistel aegadel oleme näinud, et tõhusaks võitluseks pandeemia vastu vajame Euroopa koostööd. Mul on hea meel, et oleme suutnud aidata idapartnereid võitluses COVID-19-ga. Siiski saab veel rohkem teha. Näiteks peaksime pandeemia mõju leevendamiseks kaaluma digitaalsete lahenduste väljatöötamist,“ sõnas Ratas.

Peaminister tõi esile, et vastupanuvõime kriisidele on oluline nii väliste kui sisemiste ohtude puhul. „See suurendaks laiemalt kogu piirkonna turvalisust. Ilma turvalisuseta ei saa olla stabiilsust ja heaolu,“ lausus Ratas.

Peaminister rõhutas oma sõnavõtus veel võitlust desinformatsiooni vastu. „Pandeemia ajal oleme näinud, et see muutub veelgi olulisemaks,“ sõnas peaminister. Samuti ei tohi Ratase sõnul unustada külmutatud konflikte, näiteks Gruusia alade jätkuvat okupeerimist ning agressiooni Ukraina vastu.

Idapartnerite toetamiseks on peaminister Ratase sõnul mitmeid võimalusi, eeskätt koostöö majanduse ja IT vallas. „Meie vastastikune kaubandus kasvab üsna kiiresti, kuid partnerite lõimumisel Euroopa siseturuga, sealhulgas digitaalse ühtse turuga, on meil veel pikk tee minna,“ lausus Ratas ning julgustas idapartnereid jätkama reformikursil.

Idapartneritele individuaalne lähenemine pakuks Ratase sõnul edukamalt reforme ellu viivatele riikidele rohkem koostöövõimalusi, kuid kaasata tuleks kõiki partnereid.

Peaminister Ratase sõnul on idapartnerid teinud edusamme, et viia ellu Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal 2020. aastaks seatud 20 eesmärki. Need eesmärgid jagunevad valdkondade vahel, milleks on majandusareng ja turuvõimalused, institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine, ühendatavus, energiatõhusus, keskkond ja kliimamuutused ning liikuvus ja inimestevahelised kontaktid.

„Nendel tulemustel on positiivne mõju idapartnerluse riikide inimeste igapäevaelule. Nüüd peame edasi liikuma ja leppima kokku konkreetsetes tegevustes tulevateks aastateks,“ sõnas Ratas ning kinnitas Eesti valmisolekut idapartnerluse riikide inimeste elujärje parandamisse panustada.

Idapartnerluse riigid on Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene.

7 kommentaari
  1. Nojah 5 kuud ago
    Reply

    Meie valitsuse sisepoliitika on tasemel sest paegune valitsus hoolib meie inimeste heaolu tõusust kuid välispoliitikas on tegemist ilmsete liialdustega. Pole meile vaja ka NATO-t ega teiste riikide abistamist. Venemaaga head suhted oleksid majanduslikult kõige kasulikumad ja nagu kõik teavad aga millegi pärast vastupidine õhutamine käib, pole meil Venemaa poolt midagi halba karta ja meiega tahetakse hästi läbi saada. Mõned saavad hääli tänu Venemaa-vastasele tegevusele aga et keskerakondlased, kes saavad hääli tubli töö eest, läksid kaasa Venemaa-vstase hoiakuga on arusaamatu ja ebaõige. Ei aidanud EL-us olemine meid kui Ansipi ja Rõivase valitsemiste ajal vaesus aina kasvas. Valitsuse tegevusest oleneb kõik.

  2. Niipalju 5 kuud ago
    Reply

    kui mina maateadust tunnen, pole neist idapartneritest Euroopas vaid Hajastan, Asärbaidžaan ja Sakartvelo. Seega ei saa teisi Euroopaga vastandada. Pealegi asuvad nimetatud 3 mitteeurooplast mitte idas, vaid kagus. Jurka võiks Hiinast omale kompassi osta. Samuti pole Ida-Euroopas Eesti, kaardilt on kohe näha, et asume hoopis keskosas.
    Üldse teen ma ettepaneku Venemaa nimetada ümber Punaordiks. Hord on vigane vahendus, õige on ord.

  3. Aja Lugu 5 kuud ago
    Reply

    Meile korrutatakse söögi alla ja söögi peale, et NATO väed Eestis ja plaan “A” on Venemaa heidutamiseks.(“Eesti keele seletav sõnaraamat” 2009″ tõlgendab sõna heidutama = heituma panema, hirmutama, kohutama, maakeeles rusikat viibutama.) USA tuumapommitajad, tapjadroonid ja USA eriüksuslased on juba toodud Eestisse teiselt poolt maakera ja tiirutavad siin Venemaa piiri ja Peterburi suurlinna vahetus läheduses. Heidutada ehk rusikaga on kombeks viibutada siis kui on plaanis kellegagi tüli norida. Aga mis saab siis kui Venemaa tõepoolest heitub tunnetades ohtu oma riigi suveräänsusele piirile koondatud ja annab ennetava löögi? Ajaloost on teada, et Hitleri Saksamaa oli sunnitud ründama esimesena piirile koondatud kolossaalset hulka rünnakuvalmis Vene vägesid. Ka loomariigist on teada, et nurka aetud rott ründab!
    Venemaal ei ole piisavalt kõrgekvaliteedilisi täppisrelvi ega ressursse, et pidada ülekaaluka NATO vastu pikemat ja edukat sõda.NATO sõjalised kulutused ületavad Venemaa omi ligi 20 kordselt aga ikka on vähe! Kuid Venemaal on valmisolek ja võimekus anda tuumarelvaga vastulöök kohe, kui riigi eksistents satub ohtu. Sel juhul oleme märklauaks meie!

    • Heidutamine 5 kuud ago

      tähendab seda, et “kutsun oma vanema venna, aga sa siis saad!”

  4. tagasihoidlik küsimus 5 kuud ago
    Reply

    Huvitav, kuidas on NATO võimsused Hiinaga võrreldes? Mistarvis peaks keegi Venemaad ründama või heidutama ?

    • Venemaa 5 kuud ago

      on paljude sihtmärk, sest seal on tohutud maavarad. Neid omale krabades saab ülejäänud riikidele ette kirjutada oma majandusseadusi ja teiste arvel elada. Nagu jänkid seniajani.

  5. to venemaa 5 kuud ago
    Reply

    Just nimelt – seniajani. Sisseimbumist harjutab jänkistani järglane Euroopas,Aafrikas jm. Pealekargamine hakkab toimuma mujal. Tramp mõistab, tõmbub tagasi. Miks pisipenid hauguvad, neile ju karu kintsu isegi limpsida ei anta. Vaat süüakse hoopis ära. Aga praegu toidetakse?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.