Telia saab jälle sugeda

Eesti Ekspress kirjutas, et räme mädaplekk Eesti digiloo kuuerevääril eksisteerib „tänu“ turuliidri Telia tööle ja turgu reguleeriva Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) passiivsusele.

Tegu ei olevat äsja tekkinud olukorraga. Euroopa Komisjon märkis juba kaks aastat tagasi tellitud uuringus, et Eesti puhul kehtib imelik anomaalia. Eestis on üks parimaid ja suurema kattuvusega kaabelvõrkusid – pole mingit tehnilist takistust ülikiire interneti (komisjon defineerib seda kui 100 Mbit/s ja enam) pakkumiseks – aga mingil põhjusel Eesti inimesed ja ettevõtted seda ei kasuta. Saame teada, et ülikiire interneti kasutamisnäitajaga 11% oleme Euroopa viimaste seas. Mitu korda maas Lätist ja Leedust, Rootsist rääkimata, kus juba enamik inimesi ning firmasid istub ülikiire interneti otsas. Eesti riik on ise seadnud oma infoühiskonna eesmärgiks, et aastaks 2020 ehk tänavuseks kasutab Eestis ülikiiret internetti (100 Mbit/s ja enam) 60% majapidamistest. See eesmärk loomulikult ei täitu, isegi ligilähedaselt mitte. Eks viimane ehmatus oli siis, kui koolid koduõppele läksid. Internet jooksis kinni, paljud lapsed hädas oma ülesannete tegemisel. Nii see oli ja eks meie nõudmised ja soovid on ikka kõvasti üles keritud.

Aga teeme väikese tagasivaate ühes maakonnas. Interneti algusaastad olid nukrad küll. Raplas oli selline allüksus nagu Eesti Telefon. Firma, mis telefonidega tegeles. Traatliinid ei toiminud ja peamine töö oli nende kokkusidumine pärast tugevamaid tuulepuhanguid. Ja et tollal see igavene needus internet just neile kaela pidi langema… Entusiastid kasutasid telefonivõrku sisselogimiseks DialUp süsteemi. Aeglane ja äärmiselt ebakindel asi võis olla ka viletsate modemite tõttu, mida arvutitesse paigaldati. Ehitati veel Eesti Telefoni püsiühendusi, kuid nende kuumakse oli tuhande krooni lähedal igas kuus. Seda kasutasid rikkad ettevõtted. Kiirused olid muidugi suhteliselt madalad.

Tavainimesel oli Eesti Telefoniga raske suhelda. Toona, helistadas riketesse interneti pärast siis kõigepealt uuris näitsik, mis arvuti teil on. Kas ikka piisavalt kallis ja korralik. Kas olete kontrollinud oma telefonipesa asetust arvutisse ja palju ei puudunud, et veel ka telefonitraadi mõõtmist oleks nõudnud (teate seda anekdooti, kus andmed tuli pärast mõõtmist pista teatavasse pehmesse kohta). Aga ega siis jonnakad internetlased ei vandunud alla. Kui ikka ühendus katkes, tõsteti kisa. Ja tuli siis Rapla tarkmees kohale ja ajas igasugu jura kokku. Ikka nii, et arvuti on kõiges süüdi, olete rumalad ja ei oska pingida. Kord oli isegi „konsiilium“ koos minu korteris, kus peameheks ET Rapla tollane juhataja, hilisem koolidirektor Raplas. No mida kosta, targad mehed?

Asi läks lõbusaks, kui andsin neile mõõtmisandmed liini kohta. Liin, mis tuli vaskkaablina otse telefonijaamast postini, kus telefonid läksid õhuliiniks. Mis tarkus see on, küsiti, ja millega mõõdetud? Lasin tublil elektri– ja arvutientusiastil posti otsa ronida ja digitaaltestriga traadid ära mõõta. Liin näitas nõrka maandust (kaudne kokkupuude maaga). Kui nimetasin nooruki nime, hakati teda halvustama, et temal puuduvat pass ja elukoht… No kuulge, mis see asjasse puutub? Polnud teadjamees just kõige rikkamast perest, aga vea leidis üles küll, töötas kõhutäie eest. Püant asjas oli aga selles, et digitaalne mõõteriist polevat ikkagi see õige- vaja kasutada manuaalset mõõdikut! Too vigu ei näita. Vaat nii targad olid Eesti Telefoni mehed aastaid tagasi. Nemad väitsid oma peamiseks ülesandeks olevat kõnede tagamise telefonide kasutajatele. No olid ajad. Tänaseks on need tarkurid suundunud mujale. Koha võtsid üle Elion ja siis Telia, kelle peateemaks on saanud internet ja televisioon.

Hiljuti riieldi Teliaga, et kaotavad ära tasuta kordustelevisiooni, kus polnud reklaame. Selle asemele antakse tasuline salvestusvõimalus, kuid hoopis koos reklaamidega. Täpsemalt, kui soovid, keri ise reklaamidest saadet edasi. Konkurent aga hõiskab: “Elektrilevi kiire interneti võrgu rajamine on täies hoos ning peagi saab nautida kiiret internetti ja kvaliteetset telepilti pea kõikjal Eestis”.

Vaatame, kumb võidab?

Aivo Aju