Elasime üle raskeima osa koroonaviirusest ja rahvas kiitis valitsuse otsuseid. Keskerakonna poolt juhitu sai rahva küsitlustel kõrge hinnangu, sest tuldi toime sellise suure ja ootamatu pandeemiaga ja säästeti hulk inimelusid. Sellega ei soovi nõustuda peavoolumeedia ja nemad otsivad igasuguseid vastuväiteid. Seega teeb meedia ennast kohati ebausaldusväärseks.
Õppejõud Linnar Priimägi leiab, et rahvas ei ole meediausku ja kui loeb läbi pealkirja ja siis edasi lugemiseks küsitakse raha… No ei hakka maksma ja paraku niimoodi levibki info vaid pealkirjade tasemel. Paberlehtede tellimine on kõvasti vähenenud ja infot otsitakse internetist ja sotsiaalmeediast. Ajakirjanduse tase on Vilja Kiisleri solvangud kaasvestleja suhtes, nagu intervjuus riigiministriga, hakkas ta norima isiklike sissetulekute ja üldse toimetuleku alal, kui äkki töölt lahti lastakse! Ja seda korrutas pidevalt ja lõpuks käratas: ”mina olen see kes küsib, teie asi on vastata”! Kas selline intervjuu on usaldatav?
Lisaks valitsuse reenamisele ja mingisugustele oletatavale mittetoimetulekutele kargas Päevaleht lausa juhtkirjas kallale Keskerakonna poolt juhitavale Tallinnale. Kadedaks tegi asjaolu, et meie pealinn Tallinn jõudis rohelise Euroopa konkursil finalistide hulka. Nende käsitlus oli, et: ”Tallinn sai rohelise pealinna konkursil nelja parema sekka linnavõimu kiuste ja tegu olevat hoopis Potjomkini külaga”.
Selle juhtkirjaga sülitas Päevaleht terve grupi töötajate pihta, kes on seotud rohelise pealinna projektiga juba üle 10 aasta. Samuti sülitas Eesti peaministri pihta, kes on selle projekti autor, et Tallinn saaks roheliseks pealinnaks. Ta sülitas samuti Stockholmi Keskkonna Instituudi pihta, kes on pealinna konsultant selles küsimuses.
Linna ründamisele lisaks saame teada, et sellel aastal jäävat ka kodumaine maasikas mädanema! Valitsus on süüdi, räuskab peavoolumedia. Kahjuks on juba unustatud eelmise aasta maasikalugu, kui uurimine juhatas turgudel toimiva mastaapse petuskeemini. “Mürgimaasikatega” kuulsaks saanud talu maasikaletilt võetud proovist tuvastas ametlik analüüs keelatud aineid. Kõik see andis hoogu kahtlusele, et marjad, mille Maaleht laborisse viis, polnudki pärit taluniku enda põllult. Eksperiment paljastas: “kodumaine maasikas” voolas Pärnu, Tartu ja Tallinna turule otse Riiast.
Sel aastal on uus häda, sest Ukraina hooajatöölisi ei lubata riiki. Kui välistööjõud jääb saabumata ning asendust leida ei õnnestu, on Põlvamaal Ahja lähedal asuva Raudsepa talu peremees Kaider Lutsar sunnitud mõne põllu korjest välja jätma.
Peavoolumeedial pole olnud tahtmist uurida, kus on suurimad viirushaiguse pesad. Üks neist on kahjuks just Ukraina, seal ei jätku isegi erikaitseriietust arstidele, mida kantakse isegi “külakorda”! Uskumatu, aga tõsi. Kas sealt lubame meie riiki haiguskahtlasi?
Kohalik ajakirjandus tundub küll olema pimedusega löödud. Vaatame ametlikke teateid BNS-i vahendusel mai lõpupäevilt. Kui viimasel ajal on kõlama jäänud maasikakasvatajate mure, et võõrtööliste puudumisel napib neil töökäsi, siis CV Keskuse statistika näitab hoopis, et maasikakorjaja ametikohale kandideerib suisa üle 100 inimese! „Hooajatööde puhul on väga oluline, et tööandja tooks tööpakkumisel selgelt välja pakutavad tingimused. Näiteks on 38 protsendil hooajalistest tööpakkumistest avalikult välja toodud palganumber, mis lihtsustab värbamist ja aitab kiiremini leida sobivaid hooajalisi töötajaid,“ kommenteerib CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Maasikakorjaja ametile pakuvad tööandjad kuu keskmiseks teenistuseks palka alates 600 kuni 1200 euroni, kuid leidub ka suuremaid palgapakkumisi.“
Kui vaadata aruandeid, siis Eesti Maasikakasvatajate Liidus on kokku üle veerandsaja liikme! Enamik neist on varasematel aastatel deklareerinud, et neil on teises kvartalis maasikakorjajatena palgal mõniteist kuni mõnikümmend inimest, mitmetel aga hoopis alla kümne. Tuhandet puuduolevat ukrainlast ei tule kuidagi kokku! Aga äkki ei klapi numbrid seetõttu, et suur osa ukrainlastest on Eesti põldudel töötanud mustalt, kui võrrelda ametlikke andmeid selle jutuga, mida maasikakasvatajad ajakirjandusele räägivad. Näiteks Marjamaa talu peremees Tõnu Oks teatas hiljuti, et suviti käib tema põllult läbi ligi 100 paari töökäsi ja minimaalselt oleks tänavu vaja 60-70 töötajat. Kui vaatame Tõnu Oksa Maarjamaa talu deklareeritud andmeid, siis näeme, et 2018. aasta teises kvartalis on Maarjamaa talus tööl olnud 14 inimest ja 2019. aastal 13. Sadat paari töökäsi ei kusagil! Järelikult on vaja kontrollida, kuidas laekuvad maksed juhutöölistelt ja seda küsides sai telesaade 70% vaatajate toetuse.
Maksu- ja tolliameti (MTA) audiitorid kontrollisid 20. ja 26. mail Läänemaa ja Raplamaa üheksat objekti, leides neljalt objektilt kokku 13 töötamise registrisse kandmata ehk „mustalt“ töötavat inimest. Praegu on müügil ka lõunapoolsed maasikad. Loodame, et seekord suudavad vähemalt meie põldurid ausateks jääda.
Lembe Hendla