Eesti Konjunktuuriinstituudi teises kvartalis läbiviidud uuring näitas, et 38,8 protsenti ettevõtjatest hindab valitsuse ettevõtluskeskkonda puudutavaid otsuseid negatiivseks – esimeses kvartalis oli vastav protsent aga 39.
Kui positiivsete hinnangute osakaal oli esimeses kvartalis 5 protsenti, siis teise kvartali jooksul tõusis see 15,7 protsendini. Neutraalsete hinnangute osakaal langes 56 protsendilt 45,5 protsendile, teatas Tööandjate Keskliit.
Teise kvartalisse, kui viimane küsitlus läbi viidi, jäi valdav osa tervise- ja majanduskriisist. Negatiivsena tõid ettevõtjad välja liigsete majanduspiirangute kehtestamise ja ebakindluse COVID meetmete otsustamisel. Leiti, et toetused polnud piisavalt sihitud ja otsustamist segas liigne parteipoliitika. Kõige enam kriitikat sai välistööjõu kasutamise piiramine, mis on tänaseks saanud ainult osalise leevenduse.
Rahulolematust oli enim teenindussektoris ehk 39,8 protsenti. Töötlevas tööstusest andis kriitilise hinnangu 38,8 protsenti vastanutest, kaubanduses 37,8 protsenti ja ehituses 37,5 protsenti vastanutest.
Positiivsete näidetena tõid tööandjad esile valitsuse kriisiaegseid toetusmeetmeid, eelkõige Töötukassa palgahüvitist, mida hinnati kõige kõrgemalt. Samuti kütuseaktsiisi alandamist ja EASi ning Kredexi tuge.
“Ettevõtjad ootavad valitsuselt konkurentsivõimet tõstvaid otsuseid ja pikaajalist plaani. Tööandjate hinnangul võivad majandusraskused veel jätkuda ja ootus on, et valitsuse meetmed oleks edaspidi läbimõeldumad ja selgemalt kommunikeeritud,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pressiteates.
Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusele vastas 466 tööandjat üle Eesti. Neist 191 teenindus-, 129 tööstus-, 90 kaubandus-, ja 56 ehitussektori esindajat.
BNS