Peaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa Liidu läbirääkimised järgmise seitsme aasta eelarves ja laenurahal põhinevas majanduse taaskäivitamise fondis ääretult keerulised ning kokkulepet veel ei paista, vahendas pühapäeval rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Peaministri sõnul on väga oluline, et kokkulepe sünniks, kuna see annaks kindluse ja ühtse sõnumi Euroopa riikidele. “Kas see on mõeldav või mitte, see eeldab seda, et paljud riigid peavad tegema väga suuri kompromisse ja hetkel veel seda kokkulepet ei paista,” sõnas ta.
“Kui rääkida taaskäivitamiskava mahust, siis ühel pool tõesti on Austria, Holland, Rootsi ja Taani, kes ei näe võimalust nii suureks mahuks taaskäivitamisfondis ja taaskäivitamiskavas tervikuna ja teisel pool on riigid, kes ütlevad, et see on majanduse taastumiseks oluline, see on oluline signaali andmise jaoks, see on oluline ka meie inimestele nii Eestis kui ka Euroopa Liidu teistes riikides, et anda kindlus ja panustada just neisse tagajärgedesse, mida koroonaviirus on toonud,” ütles peaminister.
“Kas Eesti on selle pakkumisega rahul, mida ülemkogu eesistuja eile õhtul tegi? Ma arvan, et see on see koht, kus me saaksime siit nende läbirääkimistega edasi minna, et jõuda lähiajal lõpuni. Aga tänase seisuga võib öelda juba, et see pakkumine enam ei kehti, sest see on laualt teatud riikide poolt maha võetud,” vahendas ERR Ratase sõnu.
Euroopa Liidu kohtumistemaratoni kolmandal päeval pole kokkulepet saavutatud. Praegu tehtud ettepanekutes on sees ka omavahendid, nagu plastimaks, mida Eesti pole kunagi toetanud. Ratase sõnul tuleb kindlasti vaadata sellele paketile lõppseisus veel peale.
“Kõik need riigid, nagu ka Eesti, soovivad ju enne lõppu oma koduriigiga konsulteerida. Nii valitsuste kui parlamendiga. Seda ma olen teinud siin jooksvalt ja kindlasti teen enne lõppkokkulepet. Kokkuvõttes tuleb arvestada sellega, mis on selle kokkuleppe proportsionaalsus. Eesti on seadnud oma eesmärgid juba veebruarikuus, kus oli meie jaoks oluline, et kokkulepe oleks õiglane, oleks võimalikult kiire, kus olid ühendused sees, kus olid sees maaelutoetused.”
Ratase sõnul ei pruugi plastimaks jääda aga lõplikuks takistuseks. “Küsimus on selles, missugune on see lõpp-pakkumine päeva lõpuks laual. Seda ju me veel ei tea,” märkis ta.
BNS
algusest peale selge, et sipelgate ettepanekud ei lähe läbi ja meie midagi kasulikku ei näe. Jurkal puudub põhimõttekindlus j aotsustusvõime, ta peaks hoopis omameelseid üles ässitama, et ei võetaks vastu klikiliiduvabariikidele sodsaid sotsialistlikke rahakülvamisotsuseid. Seda aga Jurka ei suuda ega viitsi ega oska ja tuleb kõrvad lontis tagasi, ise tähtsust täis, et “tehtud!”