Ekspertkogu soovitab leida kriisis võimalusi teha kiiremini majanduses vajalikke struktuurimuudatusi

Ekspertkogu. Foto: Jürgen Randma/Riigikantselei

Stenbocki maja, 10. august 2020 – Valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu kogunes pärast peaminister Jüri Ratasega peetud individuaalseid kohtumisi ja vaatas üheskoos üle tehtud ettepanekuid majanduse ergutamiseks, et need esitada valitsuse majandusarengu komisjonile enne sügisel algavaid eelarve arutelusid.

„Olen eksperdikogu liikmetele väga tänulik sisuka ja mitmekesise, laiu teemavaldkondi puudutava arutelu eest. Eesti majandus on viimaste näitajate järgi koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisist taastunud paremini, kui lisaeelarvet koostades prognoositi. See annab meile parema stardipositsiooni teha investeeringuid sihitult just nendesse sektoritesse, mis seda enam vajavad. Ekspertide julgeid ja tulevikku suunatud ettepanekuid majanduse elavdamiseks koguneb majandusarengu valitsuskomisjon arutama augusti keskpaigas enne riigieelarve arutelusid,“ lausus peaminister Jüri Ratas.

„Ekspertkogu ettepanekud on väärtuslik sisend lisaks tuleva aasta eelarve aruteludele ka Euroopa majanduse taaskäivitamise kava kontekstis, mille eesmärk on aidata liikmesriike Euroopa majandust kriisist välja tuua. Taaskäivitamise kavast saab Eesti järgmise eelarve perioodi jooksul lisaks põhieelarvele üle 1,5 miljardi euro toetusi. Taaskäivitamise kava vahendid on mõeldud järgmise kolme aasta jooksul kinnitatud projektidele ning kasutamiseks kokku kuue aasta jooksul. Neid toetusi peame kasutama läbimõeldult ja tulevikku suunatult, et need kasvataksid meie majandust ja inimeste elatustaset ka aastate pärast,“ sõnas Ratas.

Ekspertkogu oli ühel meelel, et majanduse elavdamise üheks keskseks eesmärgiks võiks olla leida pärast koroonaviiruse põhjustatud kriisi võimalusi saavutada lühiajaliste meetmetega ka pikaajalisi struktuurimuudatusi majanduses.

Targalt tuleb ekspertide arvates ära kasutada olukorda, kus osa majanduse ressurssidest on vabanenud ning võimalusel soodustada nende liikumist kõrgemat lisandväärtust loovatesse ettevõtmistesse. Soodustada tuleks riigi toetusel loodud teadmiste levikut.

Leiti, et ettevõtete toetamisel peab fookus olema tulevikku suunatud investeeringutel ehk niinimetatud digi-, rohe- ja innovatsioonipöördel. Rõhutati, et rohepööre tuleb realiseerida ärivõimalusena. Eksperdid pidasid vajalikuks praeguses olukorras eraldi tähelepanu pöörata riigi kriisikindlusele.

Ekspertkogu liikmed on: Raul Eamets, Ardo Hansson, Alo Ivask, Väino Kaldoja, Erki Kilu, Arno Kütt, Toomas Luman, Kadri Männasoo, Piret Mürk-Dubout, Peep Peterson, Jaan Pillesaar, Indrek Neivelt, Kai Realo, Ivo Suursoo ja Kadri Ukrainski. Ekspertkogu tööd juhib peaminister ja korraldab riigikantselei strateegiabüroo.

1 Kommentaar
  1. Kui 4 kuud ago
    Reply

    loen selle kogu koosseisu nimesid, siis mingit usaldust küll ei teki. Need on konnad oma mätta otsas, mõni oskab isegi kenasti krooksuda, kuid mingiks terviklikuks koostööks pole nad võimelised. Sest nad pole tegijad, vaid lõuapoolikud.
    Ometi peaks kõik olema lihtsamast lihtsam isegi igasuguse koguta. Tänu Uhannisatikale selgus lausa iseenesest, millised ametid ja kutsed on meil liigsed või ületähtsustatud ja millised ametkonnad käpardid või lausa võimatud midagi lahendama. Sealt tulekski alustada. Kogu see käpardlikkuse ja tahtamtuse kari laiali peksta ja alustada nullist.
    Kõigepealt tuleks lähtuda selelst, mida me tahame ja mida me suudame. Vastavalt sellele moodustada ka uued ametid ja saada rahvalt kinnitust, et tema raha läheks tõesti asja ette ning makstaks ainult tulemuspalka. Läheb elekter odavamaks, saab selle korraldaja lisa, kui mitte, siis elagi vähimpalga ja näljas lambakarjaga ära. Ja nii ka teistel elualadel. Saaksime lahti valitsevast taagast ja alustaks nullist uute inimestega. See on loomulikult vaid loll lootus.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.