Laupäeval Tallinnas toimunud Eesti Keskerakonna XVIII kongressil võeti vastu avaldus keskkonnapoliitika valdkonnas. Avalduses seisab, et Eesti riik peaks seadma keskkonnapoliitikas esikohale ülemineku taastuvenergiale ja aastaks 2050 kliimaneutraalsele majandusele, et hoida ära tervet planeeti ja meie kõigi tulevikku ähvardav keskkonnakatastroof. Samas peab Eesti kliimaneutraalsusele üleminek olema läbimõeldud, kuid mitte rutakas. Alljärgnevalt saate lugeda avalduse teksti täismahus.
Puhtast elukeskkonnast sõltub inimese tervis ja heaolu. Õnnelikud inimesed on eduka riigi eelduseks. Seetõttu on oluline, et ka Eesti riik seaks keskkonnapoliitikas esikohale ülemineku taastuvenergiale ja aastaks 2050 kliimaneutraalsele majandusele, et hoida ära tervet planeeti ja meie kõigi tulevikku ähvardav keskkonnakatastroof. Ülemineku keskmes peavad aga olema meie inimesed, kellele tuleb kindlustada töökohad, eneseteostus, heaolu, kaasaegsed teenused ja elukeskkond.
Euroopa Liit ja Eesti selle osana on teinud kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks suuri samme. Selle heaks näiteks on Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa rohelise kokkuleppe visioon, mis sisaldab ettepanekuid erinevates majanduslikes ja sotsiaalarengu valdkondades. Sealhulgas energeetika, ringmajanduse ja roheliste töökohtade arendamiseks ning renoveerimislaine elluviimiseks. Need on valdkonnad, millel on Eesti inimeste heaolule ja majanduskeskkonnale tervikuna tugev mõju. Majanduses on toimumas suured muutused ning Eesti jaoks on selles olukorras ainuvõimalik näidata oma potentsiaali paindliku väikeriigina ja olla nende muutuste eestvedajaks.
Viimastel aastatel on põlevkivienergeetika konkurentsivõime turul oluliselt vähenenud, mistõttu on õiglane üleminek taastuvenergiale ja kliimaneutraalsele majandusele muutunud möödapääsmatuks. Muudatused peavad olema samas piisavalt sujuvad ning selle aja jooksul tuleb leida alternatiivsed energiaallikad ning tagada uued väärtuslikud töökohad põlevkivisektoris töötavatele inimestele. Kliimaneutraalsuse suunas liikumine peab saama põlevkivisektoris hõivatutele ning seni suuresti energeetikast sõltuvate piirkondade jaoks arengut toetavaks ja kiirendavaks asjaoluks.
Kliimaeesmärkide saavutamisse panustamine ja majanduse ning tööhõive paremale järjele aitamine on üksteisest lahutamatud. Peame kasutama Eesti, sealhulgas Ida-Virumaa ja teiste piirkondade arengu toetamiseks nutikalt erinevaid võimalikke lahendusi ja vahendeid. Muuhulgas Euroopa Liidu fondide, nagu õiglase ülemineku fondi ja taaskäivitusrahastu vahendeid.
Peame otsima ja määratlema, kuidas kõige otstarbekamalt toetada tegevusi, mis annaksid tööd ja toetaksid kõikjal Eestis ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samas pöörates suurt tähelepanu põlevkivisektoriga kõige otsesemalt kokku puutuvatele piirkondadele Ida-Virumaal.
Peame otsustama, kuidas aidata kaasa rohe- ja digipöördele, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskuste arendamisele ning kuidas toetada teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Vesinikuenergeetika, biogaasi senisest laiem kasutuselevõtt ning lahenduste leidmine põlevkivist uute toodete valmistamiseks ja targad nutilahendused tootmise efektiivsemaks muutmiseks on vaid mõned näited, mis sellesse võiks panustada. Eestil on suur potentsiaal töötada välja innovaatilised lahendused vesiniku kasutamiseks transpordisektoris.
Rohepööre hõlmab endas innovatsiooni kõigis eluvaldkondades ning puudutab otseselt kõiki inimesi, meie elukeskkonda ja tervist. Tehnoloogia tuleb seejuures rakendada inimeste heaolu teenistusse. Eesti Keskerakond toetab seda innovatsiooni.
Peame oma riiki arendades senisest enam arvestama, kuidas mõjutavad tehtavad otsused inimesi ja keskkonda. Kas langetatavad otsused on inimestele ja keskkonnale head ning viivad meid eesmärgile lähemale. Nii Euroopa kui ka me ise väikeriigina peame väljakujunenud ja samas aegunud mõtteviise muutma. Inimene ja keskkond peavad olema piisavalt väärtustatud ning käima käsikäes. Kliimaneutraalsus ja inimeste heaolu kasvatamine peab olema läbivaks teemaks kõigis riigi tulevikuvisioonides.
Järjest enam tuleb pöörata tähelepanu kohalikust toorainest tootmisele, leides turustamisvõimalusi lisaks siinsele ka välisturgudel. Oluline on toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, sealhulgas olla senisest enam toeks maaettevõtlusele ja mahetootmisele. Peame oluliseks, et suurte ettevõtete juurde tekiks ka uusi väiksemaid, ning et inimesed oleksid jätkuvalt ettevõtlikud.
Eesti kliimaneutraalsusele üleminek aastaks 2050 peab olema läbimõeldud, kuid mitte rutakas. Vaja on sotsiaalmajanduslikke leevendusmeetmeid, mis ei teki ja mille mõju ei avaldu üleöö ning lähiaastatel. Kuidas tagada põlevkivisektoris töö kaotanud inimestele kohanemine, mis on arengusuunad tagamaks inimestele töökohad ja kvaliteetne elukeskkond, on selle ülemineku planeerimisel võtmeküsimusteks.
Keskerakonna poolt tahame tunnustada Ida-Virumaa tublisid kaevureid ja insenere, kes on hea seisnud Eestimaa kodude ja ettevõtete elektrienergiaga varustamise eest. Teie panust on võimatu alahinnata. Ida-Virumaa on suurte traditsioonidega tööstuspiirkond ning teie teadmisi ja oskusi läheb Eestil jätkuvalt vaja.
Aastaks 2050 Eesti kliimaneutraalsuse suunas liikumisel on tähtis teha koostööd piirkondade ja partnerorganisatsioonide esindajatega. Tuleb seista hea selle eest, et Eesti Keskerakonna roheliste kogu oleks sellise koostöö eestvedajaks. Peame olema võimelised kaasama erakonna spetsialiste ja teisi huvitatud osapooli, toetamaks innovatsiooni rohepöörde saavutamiseks.
ei huvita mittemidagiütlev vaht, tooge välja kindlad kavapunktid, kes mida teeb, millal ja mille eest ning kes vastutab ja kuidas. Ning kuidas hooldusest tekitatav kahju hüvitatakse. Viimane pole loogikaviga, seda tuleb ikka ette, et iga heategu ei jää karistuseta.
Kuni pole täpset tegevuskava, ei usu ma ühtki keskbande sõnavõttu.