Riigikogu liige Tõnis Mölder on seisukohal, et märgilise ajaloolise tähendusega Maarjamäe memoriaal tuleks anda pealinna valdusesse koos rekonstrueerimist toetavate vahenditega.
“Eesti ühiskond on piisavalt küps mõistmaks erinevate objektide sisu. Ka nende monumentide, mis on ehitatud Nõukogude režiimi ajal. Tänaseks on Maarjamäele püstitatud memoriaalkompleksist saanud Tallinna inimeste rekreatsiooniala, kus on võimalik nautida kaunist vaadet Tallinna lahele,” selgitab Tõnis Mölder, kes töötas aastatel 2017-2019 Tallinna abilinnapeana.
Maarjamäe memoriaal, mille esimene etapp avati 1975. aastal, on oluline osa Pirita teest ning selle ümbrusest, rõhutab Tõnis Mölder. “Olen seisukohal, et lammutamisjuttudega ei tohi ühiskonda lõhestada. Antud juhul oleks riigil mõistlik anda kogu kompleks Tallinna linnale üle ning eraldada ka vastavad vahendid selle korda tegemiseks. Kesklinna ja Pirita linnaosa elanikud on aastaid oodanud sealse ala korda tegemist ning praegu on selleks viimane hetk, sest suurem osa memoriaalist on tavakülastajatele muutunud ohtlikuks,” lausub Tõnis Mölder.
Tõnis Mölder lisab, et ta toetab kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa arvamust, mille kohaselt on Maarjamäe memoriaal maastikuliselt huvitavalt paigutatud ja kõrval olev kommunismiohvrite memoriaal tasakaalustab sealset ilmet hästi. Eesti suurejoonelisima maastikuarhitektuuriteose täieliku renoveerimise hinnanguline maksumus on kolm miljonit eurot.
Eesti 200 ehk interrinne on rääkinud.
eita vaid Kuuskemaa väidet, et asukoht on hea. Kuid muu on ajast ja arust. Juba sellepärast, et aja jooksul on paljugi põhimõtteid muutunud, ehitusvõtted samuti. Nagu linnahalligagi, tuleks ka Maarjamäe maha lammutada ja põhimõtteliselt uus asemele ehitada. Et ükski konn ei krooksuks.
See memoriaal tuleb säilitada, kahju et laguneda lastud. Ka sellel on teatud väärtus. Ja nüüd võiks kaaluda Tallinna lahte seda Kalevipoja skulptuuri paigaldamist. memoriaali astmelised osad merepoolses osas võiks kujundada lahele vaatega nn.klaaskupliteks, kus vaadet nautida ja sisse paigaldada just okupeerimisele viitava püsinäituse ja Maarjamäe poolses osas need trepposad saaks kujundada mingiks otstarbeks. Kindlasti on üldse selle , kogu kompleksi piirkonda vaja ka kohvik ja korralikke tualette saabuvatele külalistele
Kui tahame ajalugu säilitada ja mitte põletada nagu-Lenin, Hitler, Stalin või need mustad pööblid hiljuti mujal maailmas , peaksime olema kultuursed peale demokraatia hüüdlausete
on juba selline komme, et meie säilitame okupantide mälestusmärke aga kui nemad tulevad, siis lõhuvad kõik maha ja sunnivad ka unustama.
Korduvalt Venemaal käinuna olen kogenud, kuidas vankad hävitasid saksa surnuaiad. Kui 90ndate algul läks moodi ka neid laipu austada ja Saksamaalt hakkas raha sisse voolama, hakati ka vanu surnuaedu taastama, kuid segali mugavamas kohas, kus lahinguid ei toimunudki. Tehti pidulik avamine, viina voolas jõena, kõik kallistasid üksteist ja siis unustasid taas. Taas on sakasa surnuaiad rohtu kasvanud, sest kedagi enam ei huvita. Raha ju enam sisse ei voola.
Samas olen näinud Saksamaal võitnute kalmistuid. Kõik on korras ja isegi valve all. Et keegi oma nats ei pääseks sinna jänkide ja vankade haudu rüvetama või hävitama.
Kuid eeskuju võiks võtta hinduudest. Nemad põletavad oma laibad ära ja mutt. Samuti nägin Rumeenias, kuidas haudu üldse ei korrastata, rohi kasvab nagu loodus ette kirjutab. Isegi raske oli neid kirikuaias leida. Mind huvitavad just eluandmed, kaua keegi elanud. Vahel harva olen ka 100-aastaseid leidnud. Kosovas aga oli ühel kalmistul ainult ühe surmapäevaga hauad, sest slaavlased/serblased korraldasid seal massimõrva ja tapsid terve küla maha, rinnalapsed kaasa arvatud. Selline mõtteviis valitseb ka meid vallutanud slaavlaste peas. Kui aga meil keegi mõne vanka haua peale mõne märgi jätab, siis Kreml kohe turjas.
Päris täpselt ei saanud aru, mida tahtsid öelda. Segane lugu. Saksamaal valvatakse võitjate haudu ?! Kes seal võitis ? Saksamaa oli kapituleeruja ja tegelikkuses on Vene hauad seal okupantide omad, sest kogu lugu on MRPakti tõlgendamise küsimus. Kui pead Vene Saksamaal võitjaks, siis ka Eestis on nad võitjad?-ajasid sakslased välja.
Teiseks, mine Velikije Lukisse ja vaata seal sakslaste kalmistut – see pole ainult nüüd korda tehtud, ka varem peeti rahuldavas seisus- seal on võetud sõda kui teatud poliitikute häbiväärset inimeste tapmist. Kuidas arvad sa seal teisel kalmistul ca 10000 eesti korpuse langenute austamist – see nimekiri on ilmselt nii vene kui saksa poolel tapa käigus langenuile ja kivisse tahutud. Me ei pea ennast võrdlema Venemaaga, nad pole ka Adamsoni sammast Sevastoopolis lammutanud – seegi ülistab ju tegelikkuses tsaari , mitte bolševismi. Eestlane ei suuda Kultase kohvikul isegi nime säilitada! , nimesid vahetatakse pankrotti läinud ettevõtjate järgi – selline on meie ajaloo sittumine, vabandust väljendus pärast. Meie Brežnev on soojal palgal ja kirjutab alternatiivlugusid ja tuhandeid lehekülgi , hea kui töö ikka võimaldab …. Omalajal irvitati Väike maa teost. Isamaaliitlane tervitab okupatsiooni puhuks…. Ja teil on tarvilik lammutada ajalugu, mitte püüda siduda paikkond- sinna betoonalleele võiks isegi laduda ritta kõik need ärakoristatud Stalini, Lenini, jms kujud – mis vedelevad praegu kuskil õues .
Meie muusikud tahavad viimase ajaloolise haljaku ja hingamise koha Kesklinnas oma Kammerhooneks ehitada – selle asemel , et ütleks : paneme nüüd kõik rahad Linnahalli kokku ja teeme ühe korraliku koha
Meil on ajunikastused , pole pensionite tõstmiseks raha aga lammutada ja igale oma koda ehitada – Küllaga ? Kes neid jõuab korrashoida eelarvest.
Seepärast tuleks kujundada Maarjamäe kogu olemasolevaga Ajaloomuuseumi juurde ajalookeskuseks ja koondada sinna kõik, et külastada oleks mugav ja võimalikult palju näha koos Tallinna siluetiga
valvavad sakslased ise 2. ilmasõja VÕITJATE ehk sõjakaotanud Saksamaa vaenlaste kalmistuid. Ning seda ka Lääne-Saksamaal, kuhu Kremli käsud külma sõja käigus ei jõudnud nagu Ida-Saksamaale. Seega pole vahet, kas kalmistu asub Hamburgis, Kielis, Rostockis või Berlinis.
Kuidas meil teiste kalmudega ümber käiakse, vaid üks näide. Olid vist 1980ndad, kui Tallinnas jalutades vana kitsarööpmelise raudtee (sadmast läbi Kadrioru bussijaama kõrvalt 5. vangla juurest) liivateed ma äkki avastasin, et kadunud on islaami kalmistu. Olin seal 1970ndate lõpul käinud. Eks ta räissis olnud. Poolkuud painutatud, hauad rohtus ega suutnud neid eristadagi. Mõnikümmend hauda seal ehk oligi. Pöördusin siis lihtsalt huvi pärast Tallinna täitevkomitee poole, miks see kalmistu hävitati? Tuli isegi kiri vastu, milline väike ametnik selle taga oli, ei mäleta, kindlasti mitte TK esimees ega mõni asetäitja. Et vaja oli see plats vabaks teha mingiks ehituseks ja et laipade jäänused maeti ümber. Kuhu, kas pole enam meeles või ei selgunud kirjastki. Tulekahju tõttu pole ka kirja alles.
Mis siis sinna ehiati? Käisin seal mõni aasta hiljem, siis oli seal 2 plekkgaraaži nagu vankadel kombeks püstitada. Mis seal täna on, pole aimugi, ka Tallinnat püüan vältida või siis ruttu sealt taas lahkuda.
Samuti mäletan saksa kalmistut Kohtla-Järvel Kävas. Lastena me seal ringi jooksime, kuid hiljem tehti see maatasa. Täna pole sellest mingit märget.
No muidugi, kohe uhkusega säilitame kõik nõukaaegsed kolesambad ja maamärgid, meenutamaks kuulsusrikast väikse maa ja tema rahva näoli mutta tampimist. Kui venelased tahavad oma räpaseid jälgi siin säilitada, maksku see raha omast taskust–Kõlvart ja Toom näidaku eeskuju, miks peavad eestlased oma esivanemate tapjaid ja küüditajaid veel kangesti mälestama. Ainult näruse hingega inimene võib seda nõuda.
Mälestusrajatis tuleks säilitada. Meenutamaks traagilisi aegu, et need rumalusest ja vihkamisest kantuna ei korduks.
Vene “Postimehes” võttis pooliku ja inetu memoriaali kaitseks sõna Vladimir Svet. Arvasin siiani, et siin sündinud, kasvanud, hariduse saanud inimene erineb natukenegi nendest Tambovi-tagustest, kes siia peale Eesti okupeerimist valguma hakkasid, no ei…..! Kõige suuremad lõhkujad ja kisajad Läänes on mitmendat põlve mingis riigis vägisi ennast pähemäärinu järeltulijad, nii ka venelaste puhul. Ikka on vaja märgistada oma “kuulsusrikast” rada nagu elajale kohane.
sa veel ei looda! Vanka jääb vankaks. Olen seda geeninduse asja väheke urgitsenud ning aru saanud, et mingi osa algupärast käib inimestega surmani kaasas, uuest keskkonnast ja ümberõppimisest sõltumata. See pole lihtsalt geenikood, kus arvudega liigitatakse üks vankaks ja teine jänkiks, see on nn vaimne mõtteviis ja suhtumine ümbrusesse. See kallutab ka otsuseid ühe-teise kasuks või vastu. Et alluv poeb ülema ees, on hoopis teisane ja oludest sõltuv, kuid see pole põhjapanev ega surmani kaasaskäiv.
Eriti torkas erinev suhtumine silma USAs, kus neegritel puudus vähimgi vastutustunne. Nad on käitumisviisilt isegi sarnased jobuvankadega, kes komissari järel tormavad selgesse ja mõttetusse surma. USAs on aga neegritel suurem vabadus, sest nad ei vastuta oma lolluste eest, rindel said aga jobud surma. Kuid tegutsema tõukav jõud on sama.
mis aastal sa oled sündinud ? miks vihata kunsti ja võrdled ajutult – nemad ju tulevad ja hävitavad …. Kuidas sa parem oled neist?