Sotsiaalministeerium: direktiivi ülevõtmisel tuleb analüüsida, millised rikkumised on veel kaitseta

Tanel Kiik

Sotsiaalministeerium ei toeta Euroopa Liidu (EL) vilepuhujate kaitse direktiivi kohaldamist töötervishoiu-  ja ohutuse ning töösuhete alastele rikkumistele, kuna töösuhe on eraõiguslik suhe ja sellel puudub laiem avalik mõju.

Justiitsministeerium saatis juuli lõpus arvamuse avaldamiseks välja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on anda kaitse tööalastest rikkumistest teavitajatele.

Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega, mis puudutavad justiitsministeeriumi poolt olulisimaks peetud osa ehk tööalaste suhete rikkumistest teavitajate kaitset.

Sotsiaalminister Tanel Kiik märkis, et sarnaselt tooteohutuse või muude direktiivis nimetatud valdkondadega ei kanna töösuhete alaste rikkumiste lisamine kohaldamisalasse endas direktiivi eesmärki julgustada inimesi andma teada rikkumistest, mis puudutavad laiemat avalikkust.

„Põhiseaduse alusel on töötingimused riigi kontrolli all ning vastavast põhimõttest tulenevalt on üles ehitatud töösuhetest tulenevate rikkumiste järelevalve ja õiguste kaitse mehhanismid,“ kirjutas Kiik kooskõlastuskirjas justiitsministeeriumile.

Tema sõnul on töötajal ja tööandjal töölepinguga võetud õiguste ja kohustuste rikkumise tuvastamisel võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidlusorganisse  või seaduses ette nähtud juhtudel ka tööinspektsiooni poole järelevalve menetluse algatamiseks.

Töösuhete alaste rikkumiste kohaldamisalast väljajätmine ei välista direktiivi ülevõtmisel kohaldamisala laiendamist teiste töösuhtega puutes olevatele valdkondadele nagu näiteks võrdne kohtlemine, märkis Kiik.

„Näiteks võiks direktiivi kohaldamisala laiendamist kaaluda olukorrale, kus töötaja soovib teada anda enda või teise isiku ahistamisest, soolisest diskrimineerimisest või muul alusel ebavõrdsest kohtlemisest,“ lisas Kiik.

EL-i justiits- ja siseküsimuste nõukogu võttis läinud aasta oktoobris vastu vilepuhujate kaitse direktiivi, mis hõlmab riigihankeid, finantsteenuseid, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, tooteohutust, transpordiohutust, keskkonnakaitset, tuumaohutust ja mitmeid teisi valdkondi.

BNS

2 kommentaari
  1. Ühestküljest 2 nädalat ago
    Reply

    ei tohi riiklikult toetada mis tahes koputamist, sest toimima peab avalik teave. Just seda viimast meil pole, sest minnakse üha enam salastamise teed. Nii luuakse 2 vastastikust tingimust, kus mitte kumbki ei toimi, vaid jäetakse nt õiguskantslerile “tõlgendamiseks”, mis sisuliselt on seni olnud tellimustöö. vaja oleks aga üht kindlat alusseadust, et nt kellegi ahistamine tööl või eraelus oleks piiratud kindla ajaga, nt 3 päevaga juhtumist või juhtumist teatamise võimaluse tekkest. Nt kui hoitakse kuskil kinni üle 3 päeva, siis see juht ei aegu, vaid 3 päeva algab vabanemise päevast. Praegu on aga rida juhte, kus kellegi elu hävitatakse kellegi teise kaebuse põhjal, mida aga koputaja ei suuda ise kuidagi tõestada. Mingit hüvitist ohver aga koputajalt ei saa.
    Ja üldse ei tohi mis tahes elulist ehk mittetööalast ahistamist hüvitada rahaga. Süüdlane peab tegema nn orjapäevi ühiskondlikult kasuliku töö näol. Küll võib trahvi teha rahva rahakotti ehk eelarvesse.
    Igatahes taolised juhud, et keegi kedagi lapsepõlves kannikale patsutas või patsist kiskus, võtavad praegu aegumatuse varjundi nagu oleks tegu massimõrvaga. Taolisele väljapressimisele tuleb lõpp teha. Võimalik on see aga ainult selgesättelise seaduse ja avalikustamisega. Valehäbi tuleb potist alla lasta.
    On ka loomulik, et iga juhtu tuleb tõendada. Kindlasti ei saa tunnistajaks võtta asjast huvitatud isikuid. On juba 21. sajand ja võimalikud igasugu helikirjutamis- ja filmimisvahendid. Mingit koormust see meile ei pane, sest ahistamisjuhud on võimalikud väga piiratud kohtades.

  2. Nojah 2 nädalat ago
    Reply

    Mina usaldan meie praeguse sotsiaalministeeriumi tegevust ja arvamusi ja seda palju rohkem kui EL-u omi. brüsselis istub hulk inimesi suure rahaunniku otsas kuid midagi kasulikku alluvate riikide osas pole suutnud välj mõelda. Seal on ka Ansip kelle valitsemise ajal meil vaesus aina kasvas ja võeti vastu üks vale otsus teisejärgi. Ei ole meie elu EL-us olemise ajal paremaks läinud, oleme üks vaesemaid riike Euroopas. Kõik oleneb valitsusest mitte EL-us olemisest.Praeguse meie valitsuse sisepoliitika on õige ja kõik läks paremuse poole aga muidugi epideemia segas. Segavad ka mõnede reformierakondlaste poolt väljamõeldud valesüüdistused. Meie välispoliitika mulle ei meeldi sest sekkume teiste riikide siseasjadesse mis pole üldse meie asi ega olene meist.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.