Aab: omavalitsuste tulud on kolme aastaga kasvanud ligi kolmandiku

Jaak Aab

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on omavalitsuste kogutulud aga kolme aastaga kasvanud 30 protsenti, ulatudes sel aastal 2,3 miljardi euroni.

Teisipäeval arutasid valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kohalike omavalitsuste 2021. aasta eelarve kavandamise küsimusi, teatas rahandusministeerium.

“Omavalitsustele pandud ülesannete ja kohustustega peab kaasas käima ka asjakohane rahastus ning selleks teeb valitsus omalt poolt kõik võimaliku,” ütles Aab. Ta lisas, et aastatel 2018–2021 suurendas riik omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist 185 miljoni euro võrra ning toetusfond on kümne aastaga kasvanud kaks korda. Sel aastal ulatus fondi maht üle 450 miljoni euro.

COVID-19 põhjustatud majanduslanguse tingimustes on riik omavalitsustele tänavu eraldanud 130 miljonit täiendavalt toetust eriolukorra negatiivsete mõjude leevendamiseks.

“Omavalitsused näitasid nii koroonakriisis kui kriisijärgselt üles suurepärast võimekust,” märkis Aab. Tema sõnul saab aga riik olla kohaliku elu edukal korraldamisel omavalitsustele abiks.

“Näiteks 2020. aasta lisaeelarvega eraldati omavalitsustele täiendavad 30 miljonit eurot tulubaasi stabiliseerimiseks, 30 miljonit kohalike teede hoiuks, 14,1 miljonit  juhtumipõhiseks teede toetuseks ja 70 miljonit eurot täiendavateks investeeringuteks,” lisas minister.

Rahandusministeeriumi teatel on eriolukorrast tingitud majanduslanguses praegu prioriteediks majanduse elavdamine. Seetõttu ootab riik, et omavalitsused ei vähendaks investeeringute mahtusid.

Aabi juhitav valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit peavad kohalike omavalitsuste eelarveläbirääkimisi igal aastal. Liit seisab koostööpartnerina hea selle eest, et omavalitsustele oleks tagatud finantsautonoomia ja dialoog riigiga.

Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust, kelle korraldada on lasteaiad ja koolid, teed, kultuuri- ja sporditegevus, sotsiaalkaitse, huvitegevus ja teised avalikud teenused. Omavalitsuste tuludest 61 protsenti laekub maksudest, 24 protsenti tasandus- ja toetusfondist ning 15 protsenti muudest allikatest.

Läbirääkimiste tulemused edastatakse valitsusele, kes suunab need koos 2021. aasta riigieelarve eelnõuga menetlemiseks riigikogule.

3 kommentaari
  1. Naljakas 1 kuu ago
    Reply

    sellist joba lugeda. Raha peaks TERVIKUNA olema rahva käes. Siis nad piirkonniti moodustavad omale vallad ning need koostavad oma eelarve. Valdade eelarved kokku annavadki Eesti liiduvabariigi eelarve. Keskvalitsusele antakse siis ülesanded, mida ka rahastatakse ning valitsus peab neid ka 100%-liselt täitma, muidu aabadele, ratastele, helmetele, seedritele, kiikudele, repšssssssssssssudele sulg sappa.
    Meil on aga vastupidi – kõik Tallinna kokku ja siis hakatakse tilgutama, et sähke, saate ka elus olla. Ise räägivad aga jobud mingist rahvavõimust.

  2. Nägu 1 kuu ago
    Reply

    Eks vaadake sellel pildil olevale tüübile näkku ja mõistate, kes räägib ja miks räägib.Ja selline keelab ja käsib Eestimaal!

  3. talunik 1 kuu ago
    Reply

    Suurtes valdades on poliitilised eristused jõhkralt esiplaanil Ei ole enam naabrimees Jaani vaid konkurent teisest erakonnast Vallavanemaid vahetatakse nagu sokke Aabuke aga lõõb käsi kokku Oh mis tore

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.