Stenbocki maja, 29. september 2020 – Valitsus kiitis täna istungil heaks 2021. aasta riigieelarve eelnõu ja kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2021-2024.
Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht üle 11 miljardi euro. Valitsussektori investeeringute maht küündib 2021. aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni.
“Oleme koostanud eelarve, mis aitab meil koroonakriisi seljatada. Meie jõupingutuste peamine eesmärk on aidata meie inimesi ning panustada sellega majanduse kiiresse taastumisse. Lisaks peame kindlasti kasutama kriisist tekkinud võimalusi oma pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks, tugevdades meie majandust, muutes seda õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks. Selleks investeerime näiteks teadus- ja arendustegevusse esmakordselt ühe protsendi oma sisemajanduse kogutoodangust ning panustame järgmisel aastal tugevalt rohe- ja digipöördesse ning taristusse,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
„Loomulikult nõuab koroonakriis pingutusi ka meie tervishoius, milleks suuname 2021. aastal vahendeid haiglate rekonstrueerimisse Tallinnas ja maakonnakeskustes. Samuti pöörame Eesti Varude Agentuuri loomisega tähelepanu riigi kriisivarude paremale kindlustamisele,“ jätkas peaminister. „Kindlasti on märgiline samm meie inimeste toimetuleku parandamisel see, et vanaduspension tõuseb järgmisel aastal keskmiselt 20 euro võrra ja jõuab 544 euroni,” lisas ta.
Ratas rõhutas, et praegune kriis erineb varasematest selle poolest, et meie majanduse väljavaateid ümbritseb endiselt äärmiselt suur ebakindlus ning samas valitseb üksmeel, et riiklik sekkumine on hädavajalik. “Tänavu koostasime sügisel ka riigi eelarvestrateegia aastatel 2021-2024, millega kinnitame oma pühendumist naasta kriisi möödudes võimalikult kiiresti eelarve tavapäraste reeglite juurde,“ sõnas peaminister.
Rahandusminister Martin Helme sõnul on siiani Eestil kriisis läinud paremini kui paljudel teistel riikidel. “Reageerisime kiiresti ja pehmendasime mõjusalt esialgset lööki sissetulekutele ja töökohtadele, mis hoidis ära majanduse veelgi suurema languse,” ütles Helme. “Me peame jätkama ja keskenduma sellele, kuidas luua meie majanduses uusi kasvuvõimalusi uute ja tarkade investeeringute toel. Kiirendame ettevalmistatud avaliku sektori projektide elluviimist ja aitame edendada erainvesteeringuid.”
Riigikogu aseesimehe ja erakonna Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on tänavune eelarve vastutustundlik kriisiaja eelarve, mille eesmärk on aidata Eestil tervise- ja majanduskriisist võimalikult kiiresti väljuda. Laenuvahendid suunatakse majanduse elavdamiseks, täiendavateks investeeringuteks ja ühekordseteks kuludeks, et toetada Eesti ettevõtlust ja inimesi. Järgmise aasta eelarvega tõstetakse teadus- ja arendustegevuse rahastus ühe protsendini SKPst, tagatakse stabiilne riigikaitse rahastamine ja tõstetakse pensioni baasosa ning suurendatakse laste eest saadavat pensionilisa.” „Koos eelarvega kinnitatakse ka riigi eelarvestrateegia aastateks 2021-2024, milles on nii võlakoormus kui ka defitsiit väiksemad kui rahandusministeeriumi poolt algselt esitatud eelnõus.“
Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga aastal 2020.
Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot.
Mahukad leevendusmeetmed ja kriisi tõttu vähenev maksutulu viivad eelarve puudujääki, mida on valitsus otsustanud järgnevatel aastatel vähendada, et tasakaalu poole liikuda. Struktuurne puudujääk tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi mõju pehmendada.
Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7 protsendiga SKPst ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst. 2022. aastal väheneb kava kohaselt valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk 4,9 protsendile SKPst ja nominaalne puudujääk 5,4 protsendile SKPst, 2023. aastal struktuurselt 3,3 protsendile SKPst ja nominaalselt 4,3 protsendile SKPst ning 2024. aastal struktuurselt 1,3 protsendile SKPst ja nominaalselt 2,5 protsendile SKPst.
Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab, kuid jääb 2021. aastal ikka Euroopa Liidu madalaimaks. Kriisi tõttu tekkinud eelarve puudujääki ja elavdamismeetmeid on kavas rahastada võlakirjaemissioonide ning laenudega. Järgmisel aastal on valitsussektori võlakoormus 6,6 miljardit eurot ehk 23,6 protsenti SKPst. Prognoosi järgi võtab riigikassa 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,3 miljardit eurot.
2021. aasta riigieelarve eelnõu ja seletuskiri ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2021-2024 lõplikud dokumendid valmivad kolmapäevaks. Homme annab peaminister riigieelarve eelnõu üle riigikogule.
pea praegusel ajal nii suurt altkäemaksu kohaseks. 12 miljardit oleks olnud piisav.
Asi pole ju selles, et saame võlga miinuskasvikuga, vaid selles, et kui meie majandus ei kasva, siis jääme ikkagi võlgu ehk saame kahju. Sellele rikkad tuumikliiduvabariigid oma pankadega mängivadki, et lollikesed sööda alla neelaks.
Kui me aga suudaks märgatavalt tootmist suurendada (ei tea mille arvel?), siis oleks meil küll kasu sees. Kuid selle tõenäosus on alla 10%.