Vabariigi valitsuse koostatud 2021. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette teadusrahastuse kasvu ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist, kasvab kõrghariduse rahastamine ning jätkub mitmekülgne eesti keele õppe toetamine alates lasteaiast.
„Teadusrahastuse kasv ühe protsendini SKPst on oluline verstapost, milleni jõudmisega kinnitame, et teadmised ja nutikad lahendused on Eestis au sees,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Kui tahame tulla edukalt toime ees seisvate väljakutsetega, peame panustama teadus- ja arendustegevusse. See on nii kriisidega toime tulemise, tootlikkuse ja elatustaseme kasvu kui hea hariduse ja kultuurielu tagamise alus.“
Teadus- ja arendustegevuse rahastamise jõudmiseks ühe protsendini SKPst kavandas valitsus 56 miljonit eurot lisavahendeid, millest Haridus- ja Teadusministeeriumile 40% ehk 22,4 mln eurot. Kokku on riigieelarves teadus- ja arendustegevuseks planeeritud 282 miljonit eurot.
Lisanduv raha on plaanis suunata noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Lisaks tagatakse baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuv kasv, et toetada ülikoolide ja teadusasutuste järjepidevust ning leevendada tihedat konkurentsi toetuste taotlemisel. Ühtlasi suurendatakse ka toetust eesti keele, kultuuri- ja haridusuuringutele, et kindlustada Eesti kultuuriruumi, keele ja hariduse arenguks vajalik teadus- ja arendustegevus.
Kõrgkoolide tegevustoetust suurendatakse 5%, et panustada akadeemilise järelkasvu tagamisse. Kokku eraldatakse kõrgharidusõppe sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks 173,9 miljonit eurot.
Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot, sealhulgas 2,3 miljonit eurot koolieelsetele lasteasutustele muukeelsete laste eesti keele õppeks. Programmi „Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“ abil saab 2021. aasta lõpuks töötada lasteaedades 153 eestikeelset lisaõpetajat. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma. Tänavu algklassidesse jõudnud programm jätkub ka uuel aastal.
Jätkub digipööre
Jätkuvalt on olulisel kohal digipöörde suunamine. Lisaks haridusasutuste IT-taristute uuendamisele ja nutikate seadmete hankimisele on tähelepanu all e-õppevara loomine, õpetajate ja õppejõudude digipädevuste arendamine ning haridustehnoloogilise toe tagamine. Üld-ja kutsehariduse kaasaegse ning uuendusliku õppevara soetamiseks, arendamiseks ja kasutuselevõtuks on kavandatud 6 miljonit eurot, infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu arendamiseks ning toetamiseks 5,4 miljonit eurot.
4,7 miljonit eurot on planeeritud edukalt alustanud IT akadeemia programmi jätkamiseks, et arendada IT õppekavasid, panustada IT-õpetajate järelkasvu ning toetada valdkonna jätkusuutlikku arengut ja Eesti e-riigi edu jätkumist.
Õpetajate palgavahenditeks on kavandatud 2021. aastaks kokku 388 mln eurot, mis võimaldab hoida õpetajate arvestusliku keskmise palga tasemel 1540 eurot ja moodustab riigi keskmisest palgast 108%. Õpetajate palgakasv on Eestis olnud OECD riikidest üks kiiremaid.
Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et hoida lasteaiaõpetajate palk 90% ning magistrikraadiga lasteaiaõpetajate palk 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.
Esimest korda tööle asuvate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks on kavandatud 2,9 miljonit eurot lähtetoetusteks. Toetuse summa on 12 783 eurot ühe inimese kohta ning käesolevast õppeaastast makstakse seda ühes osas, mis annab alustavatele spetsialistidele parema stardipositsiooni.
4,7 miljonit eurot on nähtud ette töökohapõhise õppe laiendamiseks. Koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga läbiviidavas õppes omandatakse oskused omandatakse igapäevase praktilise töö käigus. 2021. aasta lõpuks on planeeritud kaasata ca 7200 õppijat ja 350 ettevõtjat.
Täiskasvanute tööalaseks täiendkoolituseks ja ümberõppeks kutseõppeasutustes ning kõrgkoolides on eraldatud 3,4 miljonit eurot. 2021. aastal prognoosime 11 000 ümberõppes osaleva täiskasvanu lisandumist.
2021. aastal alustavad õppetegevust uued riigigümnaasiumid Tabasalus ja Saaremaal. Valmib Paide riigigümnaasiumi õppehoone. Algab kahe Tallinna riigigümnaasiumi ehitamise ettevalmistus.
Noorte huvihariduse ja huvitegevuse rahastamisel toetatakse omavalitsusi jätkuvalt 15 miljoni euroga.
üks sisult vigane eraldis. Sest igasugune eraldis peab olema tõestatud eesmärgiga ja tõenäolise tulemusega. Kui niisama pillud “teadlastele” 1%, siis pole selle kulutaisel mingit tagatist ja pole ka ühiskonda edasiviivaid tulemusi oodata.
Eraldada tuleb nii, et nuputamisega tegelevad teadlased peavad esitama talutava töökava, mida nad teevad järgmise 5 aasat jooksul ja aastate lõikes. Samuti on ülesanded, mis peab valmis olema 1. aastaga, mis 2. aastaga jne. Kui seda täidad ja see toob meile kasu, siis on eraldis õigustatud. Kui aga mitte, siis on tegemist puhta mittetegeva karja ülalpidamisega. Selle vältimiseks tuleks kehtestada ka tulemuspalk. Täidad ülesande – saad paksu palka, ei täida, vaid oleskled niisama – ei saa, ehk saad ainult kuni keskmist palka. Abitööjõud sellestki vähem.
Seega rahaeraldisnõude 1. nõue – TULEMUSPALK!