Stenbocki maja, 30. september 2020 – Balti kaitsekonverentsi avanud peaminister Jüri Ratase sõnul ei tee Eesti mingil juhul riigikaitse tugevdamise pealt järelandmisi. Selleks suureneb järgmise aasta riigieelarves kaitsekulutuste osakaal, moodustades 2,29 protsenti SKT-st.
„Valitsus annab täna riigikogule üle eelarve, kus kaitsekulutuste maht tõuseb 645 miljoni euroni. Sellega jätkame teel, kus oleme olnud alates 2012. aastast ehk investeerinud kaitse-eelarvesse ligi 2% või enam. NATO ja Euroopa Liidu piiririigina ei saa Eesti julgeolekus järeleandmisi teha,“ toonitas peaminister Balti kaitsekonverentsi (Annual Baltic Conference on Defence, ABCD) avasõnades.
Rääkides ühiskonna ja kaitse tugevdamisest kriisides ütles Ratas, et oluline on riigikaitset näha kogu selle laias ulatuses, sealhulgas tähtsustada siseturvalisust ja valmisolekukultuuri terves ühiskonnas. „Koroonapandeemiaga võitlemine nõudis meilt terviklikku lähenemist ning pani proovile kogu ühiskonna. Paraku tuleb ühiskonda mõjutavaid kriise veel. Seepärast on oluline jätkata kriisideks valmisoleku kasvatamist ning muuta kriisikindlamaks meie riigiasutused ja ettevõtted, kokkuvõttes edendada üldist valmisolekukultuuri,“ lausus Ratas.
Tema sõnul teeb valitsus uue eelarvega olulisi investeeringuid siseturvalisuse ning kriisivarude moodustamiseks. 2021. aasta eelarves jätkub politsei ja piirivalve kriisireservi loomine ning mere- ja lennuvõimekuse tugevdamine. Riigi varustuskindluse tugevdamiseks panustatakse järgnevatel aastatel 45 miljonit eurot ning asutatakse varude keskus, mis koondab kõik elanikkonnakaitselised varud.
Peaministri sõnul on koroonakriis näidanud rahvusvahelise koostöö tähtsust. „Kõige õigem on tegutseda koos ja koordineeritult. Euroopa Liidu institutsioonide ning liikmesriikide koostöö kriisi algushetkedel oleks võinud olla parem. Näiteks tõstatas piiride sulgemine küsimusi sõjalise liikuvuse seisukohalt. Samas ei saa alahinnata EL ja NATO rolli COVID-19 kriisi lahendamisel, olgu selleks ulatuslikud abinõud majandusmõjude leevendamisel või liitlaste koostööd koordineerides. Liitlasriikide abistamisega koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ühines ka Eesti,“ tõi Ratas esile.