Ratas Balti kaitsekonverentsil: Eesti kaitsekulud jätkavad kasvu

Foto: Marko Mumm/Riigikantselei

Stenbocki maja, 30. september 2020 – Balti kaitsekonverentsi avanud peaminister Jüri Ratase sõnul ei tee Eesti mingil juhul riigikaitse tugevdamise pealt järelandmisi. Selleks suureneb järgmise aasta riigieelarves kaitsekulutuste osakaal, moodustades 2,29 protsenti SKT-st.

„Valitsus annab täna riigikogule üle eelarve, kus kaitsekulutuste maht tõuseb 645 miljoni euroni. Sellega jätkame teel, kus oleme olnud alates 2012. aastast ehk investeerinud kaitse-eelarvesse ligi 2% või enam. NATO ja Euroopa Liidu piiririigina ei saa Eesti julgeolekus järeleandmisi teha,“ toonitas peaminister Balti kaitsekonverentsi (Annual Baltic Conference on Defence, ABCD) avasõnades.

Rääkides ühiskonna ja kaitse tugevdamisest kriisides ütles Ratas, et oluline on riigikaitset näha kogu selle laias ulatuses, sealhulgas tähtsustada siseturvalisust ja valmisolekukultuuri terves ühiskonnas. „Koroonapandeemiaga võitlemine nõudis meilt terviklikku lähenemist ning pani proovile kogu ühiskonna. Paraku tuleb ühiskonda mõjutavaid kriise veel. Seepärast on oluline jätkata kriisideks valmisoleku kasvatamist ning muuta kriisikindlamaks meie riigiasutused ja ettevõtted, kokkuvõttes edendada üldist valmisolekukultuuri,“ lausus Ratas.

Tema sõnul teeb valitsus uue eelarvega olulisi investeeringuid siseturvalisuse ning kriisivarude moodustamiseks. 2021. aasta eelarves jätkub politsei ja piirivalve kriisireservi loomine ning mere- ja lennuvõimekuse tugevdamine. Riigi varustuskindluse tugevdamiseks panustatakse järgnevatel aastatel 45 miljonit eurot ning asutatakse varude keskus, mis koondab kõik elanikkonnakaitselised varud.

Peaministri sõnul on koroonakriis näidanud rahvusvahelise koostöö tähtsust. „Kõige õigem on tegutseda koos ja koordineeritult. Euroopa Liidu institutsioonide ning liikmesriikide koostöö kriisi algushetkedel oleks võinud olla parem. Näiteks tõstatas piiride sulgemine küsimusi sõjalise liikuvuse seisukohalt. Samas ei saa alahinnata EL ja NATO rolli COVID-19 kriisi lahendamisel, olgu selleks ulatuslikud abinõud majandusmõjude leevendamisel või liitlaste koostööd koordineerides. Liitlasriikide abistamisega koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ühines ka Eesti,“ tõi Ratas esile.

7 kommentaari
  1. Milleks Eesti heidutab naabrit? 4 nädalat ago
    Reply

    Põhja-Atlandi leping allkirjastati 4. aprillil 1949 Washingtonis. Lisaks Brüsseli pakti viiele osapoolele osalesid ka Ameerika Ühendriigid, Kanada, Portugal, Itaalia, Norra, Taani ja Island. Osapooled leppisid kokku, et rünnakut neist ühe vastu käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu. Rünnaku alla sattunud liikmesriiki pidid kõik teised abistama, kuid konkreetne meetod jäi igaühe enda otsustada: leping ei näinud tingimata ette sõjalist aktsiooni agressori vastu.
    1954. aastal avaldas Nõukogude Liit soovi NATO-ga ühineda, tagamaks rahu Euroopas. See ettepanek lükati tagasi, kuna selles nähti soovi alliansi nõrgestada.
    1990. aasta juulis kuulutati Londoni tippkohtumisel külm sõda lõppenuks ning NATO kaotas de facto peamise vaenlase.
    Kuid mis sai edasi?
    NATO liikmesriigid paigutasid üha enam vägesid Venemaa piiridele,sh Eestisse. Kui algselt loodi NATO kaitseks NSV Liidu eest kes ei varjanudki oma soovi levitada sotsialismi ja kommunismi laiemalt Euroopas ja kogu maailmas, siis NSV Liidu lagunemisel haihtusid ka sotsialismiideed.Täna ei räägi ükski NATO liikmesriik,( sh Eesti!!!) KAITSEST vaid
    kasutusel on termin “HEIDUTUS”! Heidutust võib tõlgendada ähvarduse ja tüli norimisena mis varem või hiljem võib viia meid naabritevahelise sõjani.Mida enam me relvastusse rahva raha sumame, seda tõenäolisem on relvakonflikt tuhandete tsiviil ohvritega.

  2. SKT 4 nädalat ago
    Reply

    ei sobi üldse arvestuse aluseks. Sest SKT ei näita meie tegelikku jõukust/jõuetust, vaid raha liikumist, see on aga pettus. Täiesti oleks mõistetav, et SKT-st 2,3% oleks 5…6%. Sellest tuleks alustada.
    2. tuleb arvestada ka meie relvastumisvajadus. Milleks meile seda vaja on? Kindel, et meil on täna üksainus vaenlane – Rossija. Seega selle vallutuskatse vastu. Kuid palju me peaksime maksma, et saada samapalju rakette, elavväge ja muid massihävitusrelvi nagu on Rossijal meie vastu panna? On selge, et meil pole neid triljoneid, pealegi pole meil kedagi nende relvade taha panna. Mõnituhat vedelat sitapüksi ei suuda meid ju kaitsta.
    Seega jääb üle ainult üks rahastamine – sisejõudude tarbeks. Sest vankad vallutavad meid 100%. Ainus mida me teha suudame, on teha nende siinviibimine vähekasulikuks. Nagu nad peavad praegu miljarditega ülal pidama oma vägesid Irõstonis ja Apsnõs. me peame siis neid teenivat majandust õõnestama palju suudame. Neis saame aga lahti muudatuste tulemusel mujal maailmas.
    Peaülesanne peab seega olema Kaitseliidu üleandmine rahvakaitse alluvusse. Et mingi Viha-Kersti ei saaks valget lippu heisates kuulutada, et terve Eesti annab alla. Üks asi on sisekaitse, teine aga meie ründevägi, mis käib piiri taga jänkisulastena kohalikke inimesi mõrvamas.
    Mina igataes ei kujuta ette 1000 tanki Eesti piiril, kus sees on 4000 palgalist neegrit või muslimit. Samuti 1000 erinevat sõjalennukit, mida pole meil kuskile majutadagi. Jätkem unistused ja magage end välja, seltsimehed.

  3. Eesti kiivalt kaitstud riigisaladus 4 nädalat ago
    Reply

    Kõik Riigikogu tegelased kuulutavad üksteise võidu, kui palju nad relvastusse sumaksid. Kuidas nad topiksid meie rannaääred miine täis, kuidas nad ostaksid mitu tanki ja mitu lennukit, kuidas nad sumaksid raha keskmaa õhutõrjele, mille ülehelikiirusega raketid hävitaksid loetud minutitega…
    Seejuures ei ole neil kellelgi juurdepääsu kõige kiivamalt kaitstud riigisaladusele: Miks peaks Venemaa Eestit ründama ja vallutama? Mida ta sellest võidaks ja mida kaotaks? Selge see, et sõda alustatakse siis kui võidust saadavad hüved ületavad kaasnevaid kahjusid.
    Alles siis kui sellelt riigisaladuselt on eemaldatud saladuskate ja see on teatavaks tehtud kõikidele otsustajatele, on võimalik planeerida riigikaitset ja osta relvastust.Tuvastada meie kõige haavatavamad kohad.
    Pakuks aruteluks paar versiooni:
    1.Venemaa ründab selle pärast, et territooriumi jääb väheks, kuigi tema territooriumi pindala on 377 korda suurem Eestist
    2.Venemaad huvitavad Eesti sadamad kuigi Ust-Luga katab kõik senised vajadused
    3. Venemaa soovib taastada impeeriumit. Millegipärast on kõik Euroopa endised impeeriumid nagu Inglismaa, Prantsusmaa, Holland, Portugal, Belgia jt. on ammu loobunud oma asumaadest.Ei tasunud lihtsalt nende ülalpidamine ära! Aga Venemaal pidavat meie arvates tasuma?
    4. Vallutusinstinkt….
    5. ….
    Lp. riigikogulased! Nõudke sellelt riigisaladuselt saladuskatte eemaldamist, siis ehk oskate kaitsekulutuste raha õigesti ja efektiivselt kasutada. Ei maksa unustada, et teistes riikides( mingil juhul mitte Eestis!) teenivad lobistid maksumaksja kulul 5% vahendusraha.

  4. Joe 4 nädalat ago
    Reply

    Milleks need kulutused kui keegi ei kavatse meid rünnata. Ja kui ründakski ei läheks ükski riik Venemaa vastu sõtta. Hea läbisaamine on tähtis sest me ei jäuaks osta sõjavarustust mis on suurriikidel. Raha vajavad hoopis meie vaesemad inimesed. Võib tõsta kaitsekulusid kui palju tahes aga see ei aita. Venemaaga hea läbisaamine on kõige parem kaitse.

  5. Ma 4 nädalat ago
    Reply

    saaks suurtest kulutustest aru siis, kui meil oleks ette teada, et nt 22.06.2041. tungime Venemaale kallale ja vabastame Narvataguse ja Petserimaa. Siis oleks ka teada, millist relvastust me vajame ja kus ja kuidas valmistame ette nende relvade käsitlejad.

  6. A.S 4 nädalat ago
    Reply

    Loodusele kõige mõtetumaks koormuseks on militaarkoormus. Algatame demilitariseerimse!

  7. uskmatu-toomas 4 nädalat ago
    Reply

    Heidutame toome siia võõrsõdureid,sõdime teiste riikide huvide eest maailma eri piirkondades aga endal on üle 120 tuhande inimese ravikindlustuseta,inimesed on raha puudusel hambutud,eriarsti järjekorrad on ca 6 kuud ja see on ainult üks valdkond ! Kas ülejäänud on edukad ????

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.