Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi hinnangul on järgmise aasta riigieelarves kajastuv enam kui 20 eurone vanaduspensioni tõus märgiline ning oluline samm Eesti eakate heaolu tõstmisel.
„Järgmise aasta aprillis tõuseb baasosa 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavalt pensionilisa, mille tulemusel lisandub iga lapse kohta ühele vanemale veel 3,55 eurot,“ ütles Mölder. „Pensioni baasosa on aga kõige alustala ning selle enam kui kahekordne tõus, võrreldes tänavuse aasta pensionitõusuga, aitab kiirendada pensionitõusu indekseerimise abil ka järgmistel aastatel.
Keskerakonda kuuluva Mölderi sõnul väärib tänane valitsus tunnustust, et raskel ajal ei unustatud ära ühiskonna nõrgimaid, kes oleksid ilma erakorralise pensionitõusuta seekord nulli peale jäänud. „Eesti majandus tegi tagasilanguse ning sellest tulenevalt poleks ka indekseerimise tulemusel pensionid kasvanud tänavu sentigi. Mõistagi mõjutas eakate kindlustunnet tuntavalt kevadine eriolukord, kuid teisalt on Eesti olnud pikka aega vanemaealiste suhtelise vaesuse osas Euroopa punase laterna rollis,“ ütles Mölder. „Näiteks moodustas 2019. aastal keskmine vanaduspension Eestis keskmisest netokuupalgast ligikaudu 42%, mis on väikseim näitaja Euroopa Liidus.“
„Järgmise sammuna peaksime võtma suuna, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba. Hetkel ei oska veel öelda, milliseks kujuneb Riigikohtu otsus II pensionisamba osas. Juhul kui see muutub vabatahtlikuks, siis minu arvates on oluline, et sealt vabanev riigipoolne osa jääks esimesse sambasse ning läheks erakorralise tõusu tarbeks,“ sõnas Mölder.
Pensionitõus jõustub järgmise aasta aprillis, mille tulemusel kerkib keskmine vanaduspension 548 euroni.
Tõnis peab silma sseda 93€, mis Jurka lubatust puudu jäi? Kui mitte, siis kas nüüd võetakse see 20€ sellest 93-st maha ja võlg jääb 73€? Miks Tõnis seda ei selgita?
see arvestus on õige – 100 lubati, seitse saime selle aasta kevadel, 20 järgmisel aastal, 20% anname sellest küll kohe tagasi
kasvab ainult siis, kui suureneb tema suhe eelarvesse. Teen tillikese ligikaudse (täpseid andmeid ei viitsi otsida) arvutuse.
Praegune eelarve on 11,5 miljardit, uus tulevat 13 miljardit, kasv seega 13/11,5 = 1,1304× ehk 13%.
Korrutan selle suhte 500-ga, saan sellise pinsi jaoks uueks vajalikuks ehk eluga kaasaskäivaks pinsiks 565€ kuus. Järelikult kasv 565-500 = 65€.
Näitab see aga seda, et praegune pinsiarvestus on ajast ja arust. Pole vaja mingeid osi ja indekseid, need ei arvesta kiireid muutusi (nt kui euro väärtus kukuks 2×, jääks elujärg pikaks ajaks kordi vaesemaks). Järelikult tuleb üle minna kindlale suhtele eelarvest. Ning mingi piiri ületamisel teha ka tasaarveldus. Nt kui järfmise aasta eelarve kasvab üle 10%, kuid arvestus on tehtud eelmise järgi, kui kasv oli 5%, siis tuleb teha tasaarveldus, et inimene ei saaks uue tingimusega kahju. On ju raha väärtusetustamine üks nipp rahvalt liigse/seisva raha röövimiseks ja raha kattega (ostetavaga) vastavusse viimiseks. Seda tuleb teha just pinsiga, sest inimene enam juurde ei tööta, surmaeelik on äpuvalitsuse santide ostuste ohver.