Aab: omavalitsused stardivad uuel eelarveaastal healt positsioonilt

Jaak Aab

Eile riigikogule üle antud 2021. aasta riigieelarve eelnõu tagab kohalikele omavalitsustele järgmiseks eelarveperioodiks arvestatava rahalise baasi. Eelnõu järgi ulatuvad omavalitsuste tulud uuel aastal 2,3 miljardi euroni, mis on heaks pinnaseks piirkondlikele arengutele.

„Omavalitsuste sissetulekud on viimastel aastatel tunduvalt kasvanud, viimase kümne aastaga on kasv olnud kokku üle 70%,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. Tema sõnul lõpetavad omavalitsused 2020. aasta 90 miljoni euro suuruse eelarve ülejäägiga ning prognooside kohaselt on uuel aastal maksutulu tulemas ligi 1,3 miljardit eurot. “Ehkki omavalitsuste tuludest moodustavad maksud üle poole, aitab riik omalt poolt laekumisi igati kasvatada ning kohapealset tegevust toetada. Näiteks viimase kolme aastaga oleme tasandusfondi toetuse tõstnud 107 miljonile eurole.“

Omavalitsuste tulude laekumine on stabiliseerunud olenemata COVID-19 eriolukorra põhjustatud majanduslangusest. „Vaatamata koroonakriisile läheb meie omavalitsustel täna hästi ning järgmisele aastale minnakse vastu tugevas finantsseisus,“ tõdes Aab. „Loodetavasti on siin abiks 130 miljoni eurone kriisiabi, mida omavalitsused saavad veel kasutada ka 2021. aastal.“

Samuti on eelarves omavalitsustele ette nähtud lisavahendid. „Kohalike teede jaoks eraldame täiendavalt 20 miljonit eurot, et vallad saaksid parandada nende teede olukorda, mis täna teenindavad rohkelt kaubavedusid ja ettevõtlust,“ tõi Aab näite. „Kindlasti võimaldab see raha rajada maapiirkondadesse kvaliteetsema ja ohutu taristu, millest tõuseb tulu nii äritegevusele kui kogukonnale.“
Aabi sõnul annavad suuremad rahalised vahendid rohkem võimalusi kohalikku ellu panustada. „Kutsun omavalitsusi üles omavahenditest julgelt investeeringuid tegema,“ ütles minister. Lisaks infrastruktuuri rajamisele tähendab kohaliku elu edendamine ka kauplusi, koole, haiglad, elamuid jms. „Teenustesse ja heaolusse investeerimine tasub end igati ära, tõstab maakohtade elukvaliteeti ning julgustab ühtlasi inimesi maale kolima.“

Lisaks panustab riik omalt poolt järgmisel aastal piirkondade arengusse läbi erinevate regionaaltoetuste kokku 88 miljoni euroga. Ühe suurema ettevõtmisena investeeritakse 42 miljonit eurot riigimajade loomiseks maakonnakeskustesse, mis lihtsustub asutuste vahelist koostööd ja parandab kohalikule kogukonnale teenuste pakkumise kvaliteeti.

Kuna riigi üheks prioriteediks on jätkuvalt omavalitsuste võimekuse tõstmine, on 2021. aasta eelarvesse lisatud erinevad majanduse ergutamise meetmed, mis suurendavad omavalitsuste tulumaksu laekumist 15 miljoni euro võrra.

Samuti on rahandusministeeriumi eestvedamisel vastu võtmisel uus seadus taastamaks 2025. aastast kohalike omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetus suurusega 500 000 kuni 1,5 miljonit eurot omavalitsüksuse kohta. Need toetuskulud kantakse aga juba 2026. aasta riigieelarvesse.

Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust, kelle korraldada on lasteaiad ja koolid, teed, kultuuri- ja sporditegevus, sotsiaalkaitse, huvitegevus ja teised avalikud teenused. Omavalitsuste tuludest 61% laekub maksudest, 24% tasandus- ja toetusfondist ning 15% muudest allikatest.

3 kommentaari
  1. Järelikult 3 nädalat ago
    Reply

    rahva nöökimine jätkub. Sest rahva raha peaksi minema oma omavalitsuse arvele. Nt kui keegi saab keskmiselt 1500€ kuus mustalt. See on praegu ümmarguselt pool tegelikust ehk 3000€-st. Kuid meie inimesinöökiv maksustamine võtab selelst algul igasugusteks kaudseteks maksudeks maha 50% ja siis veel 20% käibemaksuna. Seega saab inimene kätte 30% oma väljateenitust.
    Hoopis teine tera oleks siis, kui inimene saaks kätte 3000€ ehk kogu oma väljateenitud palga. Sellelt läheks maha tarbimismaks vastavalt tarbimisele. Palju see tuleb, ei oska öelda, sest nn riigikassa ühisteks kulutusteks vajab samuti täitmist. Võtan siin tinglikuks arvutamiseks 20%. Kui nüüd inimene midagi ostab või saadab oma raha kellelegi, siis pool ehk 10% läheks ostja omavalitsuse arvele ja 10% müüja omavalitsuse arvele. Kui see toimub oma omavalitsuse sees, siis 20%.
    Kõikide omavalitsuste eelarved kokku annavadki ENSV piirides euroliiduvabariigi eelarve. Ning isegi kui riigikassasse koguneks samapalju nagu nüüd jupinöökimistest, siis inimene saab oma raha kulutada oma otsuse põhjal isiklikumalt, sest kulutada oma tahte järgi 100% pole võrreldav mingi 50%-ga praegu. Viimast aga Aavake vihkab, sest ta ei oska ise arvutada ning on valmis vanast hammastega kinni hoidma, sest ümberõppimine on taolistele raugameelsetele ametnikele kõige raskem.

  2. Kas 3 nädalat ago
    Reply

    sm Aab pole veel selle peale tulnud, et seljatagust kaarti kaeda? Siis oelks kohe näha, et kokku saaks sokutada Valgamaa, Põlvamaa ja Võromaa, üheks Võromaaks. Nagu oli vanasti.
    Samuti Jõgevamaa ja Tartumaa ühtseks Tartumaaks. Ida- ja Lääne-Virumaa ühtseks Virumaaks. Nagu ühendati ka Saksamaa ja Vietnam.
    Ja millal see mõttetu Raplamaa lõpuks kaob?
    Kuid Hiiumaa ja Saaremaa jätaks ma ühendamistest siiski välja, meri ikkagi vahel ja las keegi olla ka ise omaette.
    Millal sm Aab reformi siis alustab? Aina jutt ja jutt, tulemust aga pole.

  3. Ning 3 nädalat ago
    Reply

    Virumaad ühitades tuleks ka kohalikult rahvalt küsida, kas nad tahavad uude Virumaasse kuuluda, või eelistavad Tartumaad? Pean silmas Lohusuud, Avinurmet ja Mustveed. Nt igasuguste loksutamiste tulemusl on Avinurme Tartumaa alt sokutatud Mustvee rajooni, siis Jõgeva alla, siis rahva tahte vastaselt Kohtla-Järve alla, ehkki rahvas eelistas Rakveret. Millal selline lollakate ninameeste omavoli rahvaga lõpeb?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.