Uus tööhõiveprogramm aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile uue tööhõiveprogrammi eelnõu, millega jätkatakse paindlikult tööturuteenuste ja -toetuste pakkumist ning reageeritakse COVID-19 levikuga seotud tööturu mõjudele. Foto: Pexels.com

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile uue tööhõiveprogrammi eelnõu, millega jätkatakse paindlikult tööturuteenuste ja -toetuste pakkumist ning reageeritakse COVID-19 levikuga seotud tööturu mõjudele.

Tööhõiveprogramm võimaldab Eesti Töötukassal pakkuda mitmeid täiendavaid tööturuteenuseid  ning uuel perioodil lisanduvad senistele näiteks jätkutoe pakkumine inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud. Soodsamaks on plaanis muuta tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse, nõustamisteenuste ja tööd otsivate inimeste tööturukoolituse tingimusi.

„Tööturuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga tööturul,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis mõju tööturule nii Eestis kui ülemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. Näiteks tööandja koolitustoetust oma töötajate täiendamiseks võimaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest. Märkimist väärib ühtlasi jätkutoe laialdasem pakkumine ja nõustamisteenuste lihtsamini kättesaadavaks tegemine ning ettevõtluse alustamise toetuse tõstmine 6000 euroni.“

Jätkutuge pakutakse inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud, et nad ei jääks korduvalt tööta. Jätkutoe raames nõustatakse nii tööle asunud inimest kui tööandjat, vajadusel kaasatakse inimese tööl püsimise toetamiseks teisi spetsialiste ja lähivõrgustikku.

Ettevõtluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada töötute ettevõtlikkust ja iseendale töökoha loomist.

Tööandja koolitustoetust võimaldatakse edaspidi lisaks värbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks. Samuti näeb eelnõu ette toetuse määra ühtlustamise kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja maksimummäära suurendamist 2500 eurole. Erandina on lubatud katta kuni 100 protsenti ja kuni 2500 eurot toetatavatest koolituskuludest siis, kui võetakse tööle arvel olev töötu. Toetuse saamiseks nõutavat minimaalset koolitusmahtu vähendatakse 80 tunnilt 50 tunnile.

Nõustamisteenuseid (psühholoogiline, sõltuvus- ja võlanõustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale võimalus valida sobiv nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.

Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on tööhõiveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht hõlmab nii tööturuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat.

„Tööhõive programm 2021-2023“ eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis ning anda tagasisidet kuni 16. oktoobrini 2020.

1 Kommentaar
  1. Ette 3 nädalat ago
    Reply

    läbikukkuv kava. Olen varemgi rääkinud, mida tuleks teha.
    Kaotada töötus ja töötute abiraha. Iga omavalitsus toidab oma vaesed ehk annab kõikidele tööta isikutele mingi tööotsa, et nad saaks hinge sees hoida ja isegi varu koguda. Meil on palju koristustöid teha, teedel, teede ääres, metsas, hoonetes, varemetes, põldudel, randades, hoovides, parkides, tehastes, hooldada jõuetuid surmaeelikuid ja kolkaelanikke. Need tööd ei nõua erilist väljaõpet, vaja vaid tutvustada ohutustehnikat (ära löö haamriga näpu pihta, ära käpi sütikut, …). Isegi akadeemikud ja ajukirurgid saavad hakkama ega pea meilt raha kerjama.
    Tagada tuleks ka palk, nt puhta täistöötunni eest 5€. See teeb 8 tunniga 40€, 20 tööpäevaga 800€, seda puhtalt! Paljudele oleks see isegi parem palk, kui seni kuskil tiksudes. Tundes oma rahvuskaaslasi ja nende laisklemissoovi, siis ega 50000-st töötust 45000 ka täistööaega täis ei saa. Kuid ka 300€ või 500€ kuus oleks neile toeks, samuti saaks nad ise endale sobiva aja tööks valida.
    Üldse oleme unustanud tootmise arendamise. Me ei tooda ju pea mitte midagi, mis meil igapäevaelus vaja läheb. Me ei valmista telekaid, raadioid, jalgrattaid, majapidamistarbeid, isegi noad ja kahvlid tuuakse sisse mujalt. Alla on käinud riidetööstus, piirangud on kalastamisele. Kus on keemiatööstus?
    Suuri mahukaid tööstusi ma loomulikult ei soovita, kuid ka osadest võiks me ise kokku panna trammivaguneid, autosid, busse, vaguneid ja palju muud.
    Pisut ka arvutasin. Kui 50000-st töötust tuleks arvesse 25000, siis nende palk oleks 25000×800×12 = 240000000€ aastas. See moodustaks 1,85% eelarvest. Isegi kui mõrvarelvadele kuluks 5% (ehk 2,3€ SKT-st), oleks see ainult 1/3. Kuid see oleks meie kõigi kasuks, mitte kuskil Malis või …aanis õhkulastud raha.
    Tundes hästi ka meie jahumütle ma oma kava edukusse ei usu, ehk usun vaid 0,0000000……1%-se tõenäosusega. Sest jahumütsid on ju meie majanduspöörde suurimad vaenlased.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.