2021. aasta riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot nelja jalgpallihalli ehituseks on hädavajalik investeering selleks, et Eesti jalgpall suudaks treenimistingimuste poolest muu maailmaga konkurentsis püsida, ütleb Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine profisportlane Kaido Höövelson.
Valitsuse poolt Riigikogule üle antud riigieelarve eelnõu kohaselt rajatakse kaasaegsed sisehallid Rakverre, Jõhvi, Pärnusse ja Kuressaarde. “Noormängijad üle Eesti jäävad arengus Tallinna eakaaslastest maha eelkõige talvisel ajal, kui tuleb libedal väljakul või kitsas võimlas harjutada,” märgib Höövelson. “Vähem kui 400 000 elanikuga Islandil on seitse täismõõtmetes ja kuus vähendatud mõõtmetes sisehalli. Sealse rahvusmeeskonna säravad tulemused ja mängijate jõudmine tippliigadesse näitab, et korralike tingimuste korral võivad ka väikeriigid jalgpallis ilusaid tulemusi teha. Mina näen Eesti jalgpallil suurt potentsiaali – meil on ligi 22 000 harrastajat.”
Jalgpalli sisehallide rajamine oli Keskerakonna 2019. aasta Riigikogu valimiste üks olulisemaid lubadusi. Tänavu on koostöös kohalike omavalitsustega alustatud hallide rajamisega Tartus, Haapsalus, Raplas ja Viljandis. Avamised toimuvad järgmisel aastal. “Minu soov on projektiga edasi minna – sisehalli on vaja ka Narva linna ning Kagu- ja Kesk-Eestisse. Liikumisharrastusse panustades võidab kogu ühiskond,” lausub Keskerakonna Sportlaste kogu aseesimees Kaido Höövelson.
on küll õige, kuid Parto paneb natike ka jama. Kõigepealt pole Eesti mingi maailma tipp, lähiliiduvabariigid samuti. Seega ei saa siseväljakute ehitamist sellega põhjendada. Teiseks ei saa aru, miks on väljakud kavas ehitada lähedastesse Jõhvi ja Rakverre. Siin on selgelt Parto käpp sees. Miks pole ühtki kavas ehitada Pärnu-Jõhvi liinist kagupoole? Nt Rakvere asemel Põlvasse. Sinna on hea sõita nii Tartust, Elvast, Võrost kui ka Valgast/Valkast. Eesmärk oleks ju, et kõigil oleks enamvähem üks tee sõita. Tartu seepärast ei õigusta. Saame rikkamaks, siis küll ning ka Jõgeva ja Paide vajaks oma sisestatkat. Nimelt ei peagi me ainult jalkale väljakut rajama, vaja on ka kergejõustik ja muud rohkem pinda vajavad alad kaasata.
Kas ehitada sisestatka Rakverre või Jõhvi, siis loomulikult Jõhvi. Sinna on ka narvakatel, kiviõlikatel, aserikatel, kohlajärvekatel ja sillamäelastel lühem tee, pealegi pole Rakverekandi eestlastel jalka vastu sellist huvi nagu slaavlastel idapool. Jõhvit tuleb Kohtla-Järvele eelistada sellepärast, et Kohtla-Järve on eilne päev, Jõhvis elab sealkandis enamik.
Seega: kiidan heaks, kuid Rakvere asemel sisestatka Põlva!
kui Eesti jalka tase tõusebki 5 või 10 koha võrra, siis see on hale nali.
Kas sumo-karate poliitsportlased on Anne Eenpalult katte saanud selle patriootide nimekirja, kes on selle VASTU, et MAARJAMAE malestise vaadet segaks jalkahall?
Puises, paadip6genike malestise avamisel, v6tsin sellele nimekirjale isiklikult mitme patrioodi ja ka kujuri allkirjad..
Ma saan aru kull, et Jaapanis on sumol suured rahad taga, sest japsid lausa elavad sellest, et saavad ulekaaluliste ule naerda, aga ilmselt ei ole m6istlik Eestis jalka trenni teenuse pakkumise abil rahamasinat loota. Pigem see tuupiline poliitiline rahapesu omajopedele halli ehituse ja hooldusrahade alla.
Noored tagugu jalkat ikka 6ues, varskes 6hus. Meile ei pea siia Tokyot eha Seouli tegema, nagu te ilmselt plaanite. Kadrioru jalkavaljak on koht, kust kolejuudimajade sadamamagala hakkas kerkima. Skoone jalgpallivaljakut ei oleks pidanud ilmtingimata trammiteega poolem66duliseks l6ikama.
Arusaadav, et Bilderborgia m6tleb meie raha eest k6iksugu trikke valja, et oma neegerorjad siia meelitada. Ei toimi see Ugrilas. Neegrid koju tagasi. Ja igasugu multikulti perestamise spordipoliitika maarige ka endale … kusagil mujal seljasoojenduseks, aga mitte meile pahe. Muidu hakkate oma Israel start up nationile (oelge, et see pole taotluslik covid-eelne nimi Rattapoliitikas?) veel meie raha eest samuti sisetrekke ehitama.
Kas mitte jalpallurid ei too koroonat meile lähemale.
põhimõte mees! minu arust selle jalkahalli mõtte pole, et vahest palli mängida, vaid iga õhtu trenni teha, rakverest jõhvi või vastupidi on ikka palju maad iga päev käia, järjekord on muidugi vale, jõhvis ja tema lähilinnades on jalka muidugi populaarsem, võib-olla?, rakveres arendaksime muidugi rohkem EESTI jalgpalli. millal see jalgpall küll eestis armastatuks spordialaks muutub, vene ajast on tal ikka kõva slaavi märk küljes, ei tea öelda, kuidas vanal eesti ajal selle jalka armastusega oli, ei tea. seda on nüüd küll, et praegult pannakse poisse kaunis aktiivselt jalka trenni. aga tundub mulle siiani ikka vägisi punnitamisena see eesti jalka, vaja ju maailmaga koos käia, kirjade järgi ju populaarseim spordiala.samuti nagu punnitame, et maailma pedendusest mitte maha jääda! aga hallid võivad ikka kerkida, eks seal võib ju muid alasid ka teha, näit. joosta-hüppata.
viga ongi, et jalkahallides muud teha ei lubatagi, ainult saab jalkat mängida. Sest vastasel juhul oleks meil juba ammu esindussisehall, kus saaks mängida jalkat ja teha ka muud. Eks mine Pohlaku statkale jooksma või väravpalli mängima. Miks meil Parto ja punt sellist halli ehitada ei taha, teab vist ainult tema ise. Kuigi ka Ratta Jurka kui spordilembene tegelane saaks ju oma mõju avaldada. Siis aga tekib küsimus, kuhu selline hall ehitada? Tallinnas on neid tillemaid niigi, järelikult jääb üle Tartu, mis hõlmaks ka kogu Kagu-Eesti.
Arvangi, et sellised suured üldhallid tuleks ehitada igasse piirkonda, kuid järjekorras, 2…3-aastaste vahega. Muidu ei saa me raha kokku, tuleb ju see muu arvelt, sest isemajandavad nad ei tule. Meil pole nii palju rahvast ega huvilisi, samuti pole meil niipalju rikkureid. Asume me teistest spordikeskustest eemal ning seda võitlust me üle keskmise ei võida. seega oleks need 4…5 suurt halli teine Nordika ehk rahvas peaks peale maksma kümneid miljoneid.
Mis puutub jalkahuvisse, siis toon näite ENSV ajast. Rajoonides peeti koolidevahelisi võistlusi, paljuski ka mitteametlikke. Lepiti ettevõtlike õpilaste(!) vahel kokku, et teeme ära, ja ära ka tehti. Õnneks naisõpsid ja naisdire vahele ei sekkunud ega keelanud. Ise olin osaline Sonda-Kiviõli ja Avinurme-Tudu mängus. Tallinnas toimusid asutistevahelised võistlused. Kus on need nüüd? Külades mängiti võrku, Avinurme maakad said vastu isegi tollasele nr 1-le – Tamsalu Jõule!
Minu koolipäevil käis jalkalahing igal õhtul pärast kooli, isegi kerge vihm ei seganud, koju läksime märgades riietes. Igas vahetunnis tormasime kellaga välja, pall kaasas. Mis nüüd? Vaatan koolistatkat ja mitte kordagi pole näinud seal jalkat mängitavat. Koolis on uks hoopis kinni, et mitte kedagi välja lasta, sest narkoärikad püüavad nolke, kellele seda parseldada. Meile anti kodust kaasa ainult kuu söögiraha, nüüd on paljudel taskus sajad eurod. Aga aetakse möga, et elatakse vaesuses ja kolmandik lastest näljas. Kuid mingeid sportlasi neist vedamikest ei saa. sest sellised ongi need Eesti kaitsjad, kes ei suuda kordagi lõuga tõmmata.
Hoopis teine lugu on slaavlaste jalkahuviga. Anna neile pall kätte ja kohe läheb lahti. Kohe on 2 kaptenit, teised rivis ja algab loosiga valimine, Jurma siia, Vaanja sinna, Miša siia, Ljoonja sinna. Ja nii kuni viimaseni, kes sokuattakse eeldatavalt nõrgema poole. Pole oluline, et kord on mansas 7, kord 16, mäng läheb lahti.
Loomulikult on sellise mängu korral see jama, et pall kõigini ei jõuagi, sest mängijaid on liiga palju ja pall liigub samuti kindlat teed mööda. Kuid mängu vaimustusest saavad osa kõik.
Mis toimub aga eestlaste kehkatunnis? tavariides kõpskontsadel õps (sest kehkaõpsi pole) paneb 20 last ritta ja siis annab kätte 1 palli, et visake nüüd kordamööda korvi. 1 viskab, ülejäänud 19 vahivad. Ja nii 5…6 vooru. ongi tund läbi ja õpsil tund kirjas. Kuid see mannetus PISA testides ei kajastu. Ja Mailist see ei huvita. Samuti mitte Partot.
mainingi, et hallitav linnahall tuleks maha lõhkuda ja just sinna ehitada suur spordihall. Las Saku jääb meelelahutuste jaoks, uus aga spordi tarbeks. Ning lisataks sinna ka 50m ujula koos 25m soojendusvanniga, kus saaks ka lühiujumise võistlusi pidada, kasvõi 4-l rajal. Eelujumine lubaks 4 paremat lõppujumisele ja asi kombu.
Kui andnud jõu, jätab mõistusest sama osa puudu. Nii ka sellel mehel.