Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdikomisjon arutas eelmisel nädalal ettepanekuid, mis on laekunud seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse eelnõule. Seotud asutustelt saadud tagasiside toetab omavalitsuste enesekorraldusõiguse suurendamist.
„Omavalitsuse enesekorraldusõigus tähendab tema otsustus- ja valikuvabadust kohaliku elu küsimuste korraldamisel,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Tulevikus on valdadel ja linnadel suurem voli otsustada, millal ja kuidas oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendada. Kindlasti aitab see kohaliku elu korraldamist selgemaks ja paremaks muuta.“
Kohalikud omavalitsused seisavad täna väljakutsete ees, mida 30 aastat tagasi veel ei olnud. Üha enam tuleb arvestada piirkondlike eripäradega, suurenenud on inimeste mobiilsus, füüsilise ruumi kõrvale on kujunenud virtuaalne. Aabi sõnul sai asutuste tagasisides kõige suuremat vastukaja omavalitsuste ja riigi ülesannete eristamine, mille osas olid arvamused kohati erinevad. „Kaasatud teadlaste kindel soovitus on, et omavalitsuse ülesannete loetelu peab olema õigusselguse huvides pigem lakooniline. Arvan, et riigi ja omavalitsuste vahelisi küsimusi peaks lahendama rohkem partnerluse kaudu,“ lisas Aab.
Asjaomastelt asutustelt laekus kooskõlastusringilt kokku 94 erinevat ettepanekut, enim siseministeeriumilt ning Eesti Linnade ja Valdade Liidult. Liidu asedirektori ja eksperdikomisjoni liikme Jan Trei kinnitusel ootavad ka liit ja omavalitsused uuelt seaduselt suuremat enesekorraldusõigust, rohkem vabadust kohaliku elu korraldamiseks ning selgust kohustuste osas. „Uus seadus võiks tuua paremat õigusselgust riiklike ja omavalitsuslike ülesannete asjus, mis on oluline just omavalitsuste rahastamise ja finantsautonoomia tagamiseks,” sõnas Trei.
Samuti arutas eksperdikomisjon akadeemilise taustaga ekspertide (Mikk Lõhmus, Kersten Kattai, Sulev Mäeltsemees, Georg Sootla, Rivo Noorkõiv, Veiko Sepp, Vallo Olle) esitatud koondanalüüsi omavalitsuste aluskorralduslike probleemide ja nende lahenduste üle.
Komisjon jätkab tööd varasemate teemade ning saadud tagasiside ja ekspertide poolt tõstatunud teemadega oma edasistel koosolekutel. Samuti kohtub rahandusministeerium teiste ministeeriumite ja osapooltega konkreetsetes küsimustes läbirääkimiseks.
Väljatöötamiskavatsuse eelnõu valmis tänavu suvel. Sellele eelnes eksperdikomisjoni aastapikkune ettevalmistus, mil seaduse värskendamiseks selgitati välja olulisemad probleemid ja nende lahendamise võimalused. Täna kehtiv seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi, selle muutmisega soovitakse regulatsioone ajakohastada ning vaadatakse üle kogu kohaliku omavalitsuse toimimine.
Eksperdikomisjoni koosseisu, arutelude protokollide ja tellitud analüüside info on kättesaadav rahandusministeeriumi omavalitsusveebis. Eelnõu tekstiga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.
Väljatöötamiskavatsusest järgmine etapp on seaduseelnõu koostamine. Eeldatavalt peaks kohalike omavalitsuse elu reguleeriv alusseadus uuendatud saama enne järgmisi Riigikogu valimisi aastal 2023.
on iseotsustusvõimelised ainult siis, kui nende elanikud saavad õiguse ise valla moodustada. Olgu see või taluvald, sest ka jõukas talu suudab kõiki ülesandeid täita. Haiglad ja koolid enam arvesse ei lähe, sest Jaak on nad kõik Mailise ja Jurka kaasabil juba hävitanud.
Absoluutselt loll ja vale suund!!!
Laisad ei taha ise valitseda, viskavad kondid koos rahvaga omav. ja kohalikele opmanitele järada.
Raha raiskamine teie peale ja omav. peale.