Valitsus toetab ELi kasvuhoonegaaside eesmärgi tõstmist aastaks 2030

Narva Elektrijaamad. Foto TOOMAS HUIK/SCANPIX

Stenbocki maja, 13. oktoober 2020 – Valitsus otsustas täna toetada Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist seniselt 40 protsendilt vähemalt 55 protsendini aastaks 2030. Selle eesmärk on aidata saavutada aastaks 2050 ELis kliimaneutraalsus tasakaalustatud, õiglasel, realistlikul ja mõistlikul viisil.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on kliimamuutuste leevendamiseks vaja tegutseda targalt juba nüüd. „Eesti on praeguseks üks ambitsioonikamaid riike ELis, kes on võtnud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 protsendi võrra. Rohepöörde tegemiseks on meil kõigil – elanikel, ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ja riigil – vaja teha muudatusi oma käitumises. Oleme juba mitu sammu astunud, aga teha on samuti palju,“ lausus Ratas.

„Läbirääkimised ja lahenduste otsimine, kuidas ELi-üleselt 55 protsendi täitmiseni jõuda, seisavad meil veel ees. Eesti jaoks on kindlasti oluline, et arvesse võetaks riikide eripärasid ja senist sõltuvust fossiilkütustest. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab olema õiglane ja jõukohane ning selle keskmes peavad olema meie inimesed. Meie siht on säilitada ja luua töökohti ning tagada ka tulevikus kaasaegne ja elamisväärne elukeskkond,“ lausus peaminister. Samuti pidas Ratas oluliseks, et kliimaeesmärkide saavutamisele on toeks 30 protsenti tulevasest ELi pikaajalisest eelarvest ja taaskäivitamise kavast. Eestil on järgmisest ELi eelarvest ning taaskäivitamise kava vahenditest keskkonna- ja kliimamõju vähendavateks tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot.

Kasvuhoonegaaside vähendamine peab toetama liikmesriikide konkurentsivõimet, säilima peavad toidu- ja energiavarustuskindlus ning vajalikud transpordiühendused. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele tähendab olulist tehnoloogiapööret tänases energiatootmises: senisest enam tuleb kasutusele võtta taastuvenergia allikaid nagu meretuulepargid ja vesinik, mille arendamiseks ja elluviimiseks on vajalik ka ELi toetus.

Vastavalt 2017. aastal Riigikogus heakskiidetud kliimapoliitika põhialustele on Eesti eesmärk vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkogust 70 protsenti võrreldes aastaga 1990. Vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ esialgsetele andmetele on Eesti 2019. aasta seisuga vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ligi 60 protsenti võrreldes aastaga 1990.

Euroopa Komisjon esitas 17. septembril ettepaneku kogu Euroopa Liitu ja kogu majandust hõlmava 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamise kohta senise 40 protsendi pealt 55-le võrreldes 1990. aasta tasemega. Ettepaneku eesmärk on stimuleerida keskkonnasäästlike töökohtade loomist, jätkata ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, kasvatades samal ajal majandust ning julgustada rahvusvahelisi partnereid suurendama oma ambitsiooni piirata globaalse temperatuuri tõusu 1,5°C-ni, vältides sellega kliimamuutuste kõige raskemaid tagajärgi.

Komisjon esitas ettepanekus teekaardi, kuidas jõuda 55 protsendini, ja võimalikud valikukohad meetmete elluviimisel. Konkreetsed õigusaktide ettepanekud esitab komisjon 2021. aasta juunis.

Euroopa Ülemkogu arutab ELi üldeesmärgi tõstmist 15.-16. oktoobril ning 10.-11. detsembril toimuvatel kohtumistel.

2 kommentaari
  1. ? 2 nädalat ago
    Reply

    Ma ei teadnudki. et kasvuhoonegaasidel kui sellistel on eesmärk.

  2. Vesiniku kütuse kasutamisel kasvuhoonegaase ei teki.
    Elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku . Vesiniku kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli ning maagaasi asemel.
    Elektrolüüsi aparaat ehk HHO generator paigaldatakse auto mootorile.
    HHO generator on müügil internetis paarisaja euro eest.
    Biolisandi asemel kasutagem HHO genekat
    1)Igal automootoril on elektrigeneraator mis toodab elektrivoolu auto tulede,pardaarvuti jms. tarbeks.
    Peaaegu samasugune genekas on tuulikutel.
    2)Autol olev elektrigeneraator toodab voolu rohkem kui auto vajab.
    3)Kui autol olev elektrigenekas ei tooda rohkem voolu kui auto vajab siis saab autole lisada teise geneka nii,et oleks topelt.
    Tsiklile paigaldatakse auto aku.
    Seda liigset elektrivoolu on tarvis HHO geneka tarvis mis lahutab veest vesiniku.
    HHO genekas koosneb 30-st metallplaadist millest pooled on anoodid ja teised katoodid.
    HHO geneka poolt toodetud vesiniku gaasi kasutatakse bensiini ja diisli asemel.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.