Stenbocki maja, 15. oktoober 2020 – Peaminister Jüri Ratas arutab täna ja homme Brüsselis Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtidega võitlust COVID-19 pandeemiaga, kliimamuutusi ning tulevikusuhteid Ühendkuningriigiga. Samuti on päevakorras suhted Aafrikaga ning teised päevakajalised välispoliitilised teemad.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on ülemkogul arutelul suured teemad, mis on Euroopa inimeste ning nende tuleviku jaoks määrava tähtsusega, kuid seda raamib üha rohkem muret valmistav tervisekriis. „Kahjuks näeme, et olukord muutub üha keerulisemaks, viiruse levik jätkub ja nakatanute arv kasvab. Sellega toimetulekuks on äärmiselt oluline liikmesriikide vaheline tegevuste koordineerimine,“ sõnas peaminister.
Kliimaeesmärkidest kõneldes märkis Ratas, et Eesti toetab Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist vähemalt 55 protsendini aastaks 2030. „Meie jaoks on tähtis, et üleminek oleks kõigi riikide jaoks õiglane ja jõukohane ning toetaks majanduse konkurentsivõimet,“ sõnas Ratas. „Eesti enda eesmärk aastaks 2030 on vähendada kasvuhoonegaase 70 protsenti võrreldes aastaga 1990. Oleme tänaseks jõudnud juba 60 protsendini. Oluline, et saaksime jätkata seniseid tegevusi Eestis, sealhulgas näiteks biomassi kasutamist säästlikul viisil,“ lausus peaminister.
COVID-19 tervisekriisi ja praeguse epidemioloogilise olukorra arutelul keskendub ülemkogu edasistele ühistele sammudele viiruse leviku vastases võitluses. Euroopa Komisjoni president annab ülevaate vaktsiini väljatöötamise ja levitamisega seotud töödest ELi tasandil.
ELi pealäbirääkija Michel Barnier annab liikmesriikidele ülevaate kõneluste kulgemisest Ühendkuningriigiga. Selle aasta 31. jaanuaril astus Ühendkuningriik EList välja ning kuni aasta lõpuni kehtib üleminekuperiood, millel jooksul tuleb kokku leppida tulevastes suhetes.
Euroopa Komisjon tegi möödunud kuul ettepaneku tõsta ELi üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki seniselt 40 protsendilt vähemalt 55 protsendini aastaks 2030. Komisjoni hinnangul on see vajalik, et jõuda aastaks 2050 ELis kliimaneutraalsuseni mõistlikul ja realistlikul viisil. Ülemkogu arutab teemat sel korral ning naaseb küsimuse juurde uuesti detsembris eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Praegu edasiste poliitikameetmete kohta otsuseid veel ei tehta.
Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Läti, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania võtsid Rootsi eestvedamisel enne ülemkogu kohtumist vastu ühisavalduse, et toetada Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi tõstmist vähemalt 55 protsendile aastaks 2030.
Riigipead ja valitsusjuhid peavad ka strateegilise arutelu suhete üle Aafrikaga ning käsitlevad muid välispoliitika küsimusi.
Enne ülemkogu toimub täna Eesti, Leedu, Läti Rootsi, Soome ja Taani (NB6) riigijuhtide ühine nõupidamine.
on Jurkal AJALOOLINE SUUR VÕIMALUS: kokku leppida, et terve EL paneb kuuks ajaks piirid kinni. Nii välisilmaga kui ka oma piirkondades. Samuti piiratakse kolded sisse ja eraldatakse nakatunud ja nende lähedased kinnistesse ruumidesse valve alla. Satikas tuleb lämmatada iseeneses, sest ta ei saa enam paljuneda.
Kuu ajaga on satikaga 1:0 (täpsemini kül 1:10, sest senised lahingud oleme kaotanud) ja saame omavahel vanaviisi liikuda ja kaubelda ja elada. Siis teeb EL samasuguse ettepaneku ka muule maailmale ja uueks aastaks on satikaga kööga. Uus aasta aga läheb juba vanas vaimus. Saame taas vabalt viia oma raha Egiptusesse, Kanaaridele, Maldiividele, Balile ja mujale.
.
Kuid see on ainult mu haige soov ja soovitus. Sest tean ette, et Jurka ei soovigi seda satikat hävitada. Sest mida siis KaKa ja InSa ütlevad!