Keskerakonna Roheliste kogu esimeheks valiti Rea Raus

Rea Raus

Keskerakonna Roheliste kogu aastakoosolekul valiti esimeheks kasvatusteaduste doktor ja jätkusuutliku arengu asjatundja Rea Raus.

“Keskkonna ning jätkusuutlikkusega seotud küsimused on juba muutunud ja muutuvad tulevikus veelgi olulisemaks filtriks läbi mille hinnata ja suunata ühiskonna arenguid ning plaane. Vajadus jätkusuutlikku tulevikku luua on kriitiline, toetudes nii maailma kui Eesti teadlaste uuringutele ja suurele hulgale rahvusvahelistele strateegiatele. Potentsiaal selliseks tulevikukujunduseks on Keskerakonnas olemas, koostöö teeb sellest reaalsuse,” ütleb Rea Raus, rõhutades vajadust suurema koostöö järele nii erakonnasiseselt kui laiemalt ühiskonnas, et leida vastuseid keerukatele küsimustele üleminekul kestlikuma ühiskonnakorralduse poole.

Juhatusse valiti Helmut Hallemaa, Andres Kollist, Oksana Kotkas, Kristjan Mark, Priit Nõgisto, Mihkel Palk, Ivar Raig ja Erki Savisaar ning esindajaks Keskerakonna volikogus Helmut Hallemaa.

Euroopa Liidu eesmärk on minna aastaks 2050 üle kliimaneutraalsele majandusele ning neid püüdlusi toetab erinevate tegevuste kaudu ka Eesti riik. Ühtlasi on Keskerakond otsustanud senisest enam pühendada tähelepanu keskkonna ja jätkusuutliku arengu küsimustele.

“Puhtast elukeskkonnast sõltub inimese tervis ja heaolu. Õnnelikud inimesed on eduka riigi eelduseks. Seetõttu on oluline, et ka Eesti riik seaks keskkonnapoliitikas esikohale ülemineku taastuvenergiale ja aastaks 2050 kliimaneutraalsele majandusele, et hoida ära tervet planeeti ja meie kõigi tulevikku ähvardav keskkonnakatastroof. Meil tuleb juba praegu mõelda sellele, millise planeedi me järeltulevatele põlvedele jätame,” lausus Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas. “Keskerakonna Roheliste kogult ootan sisendit erakonna poliitika kujundamisel ja aktiivsust valdkonnaga seotud üritustel.”

13 kommentaari
  1. Kas 4 nädalat ago
    Reply

    keskbande rohekad on teiste rohekatega sama meelt, et rahvas tuleb pedestada? Kas Rea teeb ka vastava avalduse?

  2. robert 4 nädalat ago
    Reply

    Aru ma ei saa miks keskbande bülletääni nimi on rahva poliitikaleht Parem pange siis pravda nimeks Armetu sisutühi ajalehekriba täis ülimat kiitust keskbande tegemistele

  3. Juba 4 nädalat ago
    Reply

    Päikesekunn ütles kunagi: letaa, se muaa – riik, see olen mina!

  4. avo eisen 4 nädalat ago
    Reply

    Lp.Lea Raus Tere! mis on kliimaneutraalsus? kas on võimali kaista keskonnda ku i toodame päevas 32-35milionit barrelit naftat päevas -3,2miljonit tonni päevas,mis muudame CO. Kaua kannatab seda maakera ? mis lähep sinna asemele?Arvutuse kontrollimiseks leiate anmed AjaO-st internetist.
    A.Eisen

  5. Kliiimaneutraalseks muudab maailma fossiilsete kütuste asemel vesiniku kasutamine sisepõlemis mootoreis ja hoonete kütmisel.
    Sisepõlemis mootoreile paigaldatakse elektrolüüsi aparaat mis lahutab veest vesiniku ja seda kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel.
    Hoonete kütmiseks lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis vastavat elektroonikat mis hoiab vee temperatuuri 70 kraadi juures.
    Sisepõlemis mootorite tarbeks elektrolüüsi aparaate nimetatakse HHO generatoriks ja need on müügil internetis paarisaja euro eest.
    Hoonete kütmiseks HHO generator on kallim,maksab kusagil kaks kuni neli tuhat eurot .

    Vesiniku kütuse põlemisel tekib uuesti vesi. Seega,vee ekspluateerimine ei kahanda selle hulka planeedil.

    Stanley Meyer USA-s võttis patendi elektrolüüsi aparaadile. Eestis on too kaitsmata. Seega iga soovija tohib meisterdada elektrolüüsi aparaati.
    Stanley Meyeril on pikad lood Youtubes kus ta seletab vesiniku kasutamist sisepõlemis mootoreis.
    Saksamaal on tegijaks Peter Salocher. YouTube’s on tema lood.

    Venemaal Aleksander Kuznetsovil Yeiskis oli terve vabrik kus ta tootis pruungaasi aparaate.
    Mingi kontinget Eestist Eestist külastas teda.

  6. Eesti muutmiseks kliimaneutraalseks peab riik kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

    Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam. Eesti tarbeks piisab Sirtsu soo suurusest päikesepaneelide jaamast.

    Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta sest neil puuduvad hoolduskulud ja tuul-
    päikene on tasuta saadaval.

  7. Inflatsiooniga tekitati ja tekitatakse katastroofiliselt suur ekoloogiline jalajalg.

    Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?  
    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.

    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

    Naudi roosasid prille

    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.

    • Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.

      Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

      Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
      Teine variant on päikesepaneelide jaam.
      Eesti tarbeks piisab Sirtsu soo suurusest päikesepaneelide jaamast.

  8. Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

    Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

    Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”

    Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

    puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

  9. hugh@scoraigwind.co.uk 4 nädalat ago
    Reply

    Kliimaneutraalsuse tagavad maja katusele ehitatud tuulikud.
    Meisterda oma maja katusele tuulik, juhendid saad siit :
    hugh@scoraigwind.co.uk
    Ehitusmaterjalidele kulub kusagil 400 eurot.

  10. Kliimaneutraalsuse tagavad maja katusele ehitatud päikesepaneelid.
    Meisterda oma maja katusele päikesepaneelid,juhendid saad siit :
    http://www.instructables.com
    Ehitusmaterjalidele kulub kusagil 400 eurot.

  11. Jarmo Tuisk kirjutas:”

    Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse.

    Arvestades inflatsiooni ja seda ,et Eesti Krooni kurss pandi lambist, ning hinnad samuti suvaliselt siis selle aja sada Krooni on praegused tuhat eurot.
    Seega Eestis kulub vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale 10 miljardit eurot igal aastal.
    Fossiilsete kütuste asemel kasutatakse vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli ning maagaasi asemel.
    Elektrolüüsi aparaat ehk HHO generator lahutab veest vesiniku ja seda kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel.
    HHO generator on müügil internetis paarisaja euro eest.

  12. Rea Raus ei tee au Keskerakonnale.
    Ta on tuntud rohepesija ehk siis ajupesija kes ajab puru silma rohelise maailmavaate sildi all.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.